Elektri hind NordPooli elektribörsil oli 2017. aastal Eestis ja naaberriikides üsna samas suurusjärgus: Eestis oli aasta keskmine 33,2 eurot ja Soomes vaid sendi võrra odavam, kuid ka Lätis, Leedus ja Rootsis jäi see 31-35 euro vahemikku megavatt-tunni eest.

Vaadates NordPooli hindu aastast aastasse, on näha, et suurem lõhe hakkas hindade vahele tekkima pärast 2019. aastat. Toona jäi elektri hind võrdlusalustes riikides vahemikku 38,51-46,12 eurot megavatt-tunnist ja ehkki 2020. aastaks olid hinnad langenud, olid hinnakäärid eri riikide vahel juba suuremad.

Nimelt maksis börsielekter Norras veidi üle üheksa euro megavatt-tunnist, Rootsis ligi 19, Soomes 28 ja Saksamaal 30 eurot megavatt-tunnist. Balti riikides olid hinnad kõrgemad, Leedus ja Lätis pisut üle 34 ja Eestis 33,69 eurot megavatt-tunnist.

Pärast 2020. aastat hakkasid hinnad kerkima. Eesti keskmine oli 2021. aastaks 86,73 eurot, Lätis ligi 89 ja Leedus üle 90 euro megavatt-tunnist. Kõrgem oli hind vaid Saksamaal, küündides seal ligi 97 euroni. Skandinaavias oli elekter sel ajal börsil märksa soodsam: ligi 58 eurot Rootsis ja 57 eurot megavatt-tunnist Norras. Soomes maksis elekter NordPooli börsil toona keskmiselt 72,34 eurot.

Energeetikaasjatundja Einari Kisel ütles ERR-ile, et 2020. aastal oli põhiline muudatuste tekitaja Covid, aga lisaks olid Põhjamaades suhteliselt head veetingimused ja kuna vett oli palju, tuli elektritootmine seal hüdroelektrijaamadest, mis tõi hindu alla.

"Teine asi, mis mõjutas, oli see, et 2020. aastal ka tuulikute võimsus kasvas Soomes päris oluliselt. Kuna turg oli madalam ja tarbimist oli vähem, tõid nad turulepääsemiseks hindu alla. Siis hakkasid vahed tekkima," rääkis ta.

Baltic Energy Partnersi partner Marko Allikson ütles, et hinnavahed Põhjamaades tekivad eelkõige juhul, kui riikide ühendusvõimsuste vahel tekivad pudelikaelad ehk elektrienergia ei saa vabalt liikuda ühest hinnapiirkonnast teise.

"Pudelikaelade tekkimise peamisteks põhjusteks on näiteks kas hüdro- või tuuleenergia ülejäägid mingis piirkonnas, ühendusvõimsuste remondid ja rikked, suurte elektrijaamade turule juurdetulek, näiteks Soomes Olkiluoto 3 tuumajaam või siis tootmise sulgemine," sõnas Allikson.

Möödunud aastaks olid vahed eri riikide börsihindades veelgi kasvanud. Mullu oli vaatlusalustest riikidest soodsaim elekter Rootsis, aasta keskmise hinnaga 100,58 eurot megavatt-tunnist, Norras maksis elekter veidi üle 117 ja Soomes 154 eurot megavatt-tunni eest. Poolas, mille varasemate aastate hinnastatistikat NordPooli hinnainfokeskkond ei näita, maksis börsielekter mullu 166,72 eurot megavatt-tunnist.

Samal ajal oli elektri keskmine hind Lätis 226,91 eurot, Leedus 230,23 eurot ja Eestis 192,82 eurot megavatt-tunnist. Saksamaa elektri hind küündis üle 235 euroni.

Kuivemal aastal on hinnaerinevused väiksemad

Eelmise aasta hinnad tõusid Alliksoni sõnul kõrgeimaks Lätis-Leedus, kuna see piirkond oli kõige rohkem mõjustatud Kesk-Euroopa kõrgete gaasihindade põhistest elektrihindadest.

"Eesti ja Läti vahelise ühenduse hooldustest tingitud piirangud hoidsid Eesti hinda lõunanaabritest madalamal, kuna meie hindu vedas allapoole 1000-megavatine ühendus Soomega. Veelgi madalamal olid hinnad Rootsis ja Norras, kus oli rohkem hüdro- ja tuuleenergiat ja riikidevahelised ühendused olid piiratud," selgitas ta.

Kisel tõi möödunud aastal hindadega toimunus välja Vene elektri turult kadumise mõju ja see tekitas ka hästi suured käärid Norra, Rootsi ja Soomega.

"Baltimaad on kõige kõrgemas hinnatsoonis, sest enne imporditi Baltimaades sealt kõige rohkem," tõdes ta.

See, kas tulevikus võiksid hinnaerinevused Baltimaade ja Soome, Rootsi ning Norra vahel taas kahaneda, sõltub Kiseli sõnul sellest, kui palju on Põhjamaades hüdroenergiat. Kui on kuivem aasta, on hinnavahed väiksemad, kui veerohke, siis suuremad.

"Ilmastik määrab suuresti kõike. Teisalt ka nõudlus," sõnas Kisel. "Talvel määrab suuresti hinna ära see, kui palju on külma."

Kisel lisas, et kui Baltimaades tekib rohkem tuule- ja päikeseenergiat, siis on ka siin suvel ja tuulistel päevadel hinnad odavamad. Nii Eestis kui Leedus ehitatakse mitut suurt tuuleparki ja kui need valmis saavad, võib hind tuuliste ilmadega nulli lähedale jõuda.

Allikson märkis, et päevapõhiselt on Eesti elektri börsihinnad samal tasemel Soome hindadega siis, kui Põhjamaades on külm ja tuulevaikne või kui kogu Baltikumis toodetakse piisavalt elektrienergiat, nagu seda juhtub sagedamini kevadise Daugava suurvee ajal.

"Kui vaadata lähiaastate võimalikke arenguid, siis Eesti-Läti ühendusvõimsuse suurenemisega ühtlustuvad meie hinnad Leedu ja Läti hindadega, ent Soome hinnatase jääb madalamaks vähemalt seni, kuni lisatakse uus Estlink 3 ühendusvõimsus," lisas Allikson.

Põhjamaade suurtööstused ostavad elektrit börsihinnast soodsamalt

Eesti kõrgem energia hind mõjub laastavalt siinsete ettevõtete konkurentsivõimele, kuid tegelikkuses maksavad paljud Põhjamaade suurtööstused elektri eest börsihinnast veelgi soodsamat hinda.

Nimelt on Kiseli sõnul laialt levinud praktika, et sellised ettevõtted ostavad seal elektrit erihinnaga.

"Seal taga on see, et need ettevõtted on ise elektrijaamade investorid," selgitas ta.

Kiseli tõi välja ka asjaolu, et Rootsis ja Norras ongi tööstusettevõtted ehitatud põhja poole, kus on palju hüdroenergiat ja teisalt ei ole ühendusi Euroopaga ehk pudelikaelad on riigisisesed.

"Seal põhjapoolses piirkonnas on hüdroelektrit liiga palju, ülearugi ja see lööb ka seal tööstustele hinda alla," rääkis Kisel. "Meie häda ongi see, et meil ei ole endal hüdroelektrit. Lätis natuke on, aga see ei määra hinda. Põhjamaades on hüdroelekter põhiline, millest elektrit toodetakse, ja tänu sellele need [hinnad] madalale lähevad. Teisalt on nende kõrval veel tuumajaamad, mis samamoodi hoiavad elektri hinna tunduvalt madalama kui Lätis, Eestis ja Leedus."