Vastasseis riigikogus on pingeline. Koalitsioon süüdistab opositsiooni töö takistamist lausobstruktsiooniga ja opositsioon leiab, et seaduseelnõude usaldushääletusega sidumine pole õige. Kumbki pool ei leia, et vastasleer tegutseks põhiseaduspäraselt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

EKRE aseesimees Henn Põlluaas ütles, et hetkel on pall presidendi käes. "Tema peaks otsustama, kas ta need parlamendist üle sõidetud eelnõud kiidab heaks või mitte. Aga pikemas perspektiivis loomulikult kõige õigem ja otstarbekam lahendus on see, kui pooled leiavad kompromissi," sõnas Põlluaas.

Politoloog Tõnis Leht ütles, et president punnseisu riigikogus lahendada ei saa. "Ta saab ühiskonna südametunnistusena viidata probleemidele, mis meil on parlamendis, saab viidata opositsiooni sellisele üleliia lausobstruktsioonile ja koalitsioonipoolsele võib-olla liigsele usaldushääletuse kasutamisele, mida ta on teinud. Aga tema käed on üsna seotud. Väga palju lisaks nii-öelda näpuviibutamisele tal tegelikult sisulisi mõjuinstrumente ei ole," rääkis Leht.

Küll aga on tema sõnul presidendil võimalus mõni riigieelarvega seotud seadustest, mis on usaldushääletusele pandud, jätta välja kuulutamata. Mitme sellise eelnõu puhul on seos riigieelarvega Lehe hinnangul näiline.

"Ta on viidanud sellele, et ta seda kaalub. Analüüsib, et kas kõik need seadused ikkagi on riigieelarvega otseselt ja tihedalt seotud, kas neid oli põhjust panna usaldushääletusele. On võimalik, et ta sõnumi saatmiseks valib ühe või kaks või mõne nendest seadustest ja jätab need välja kuulutamata," lausus Leht.

Enne kui EKRE lausobstruktsioonist ei loobu, Lehe sõnul punnseis ei muutu.

"Tõenäoliselt riigieelarve surutakse nüüd läbi kasutades usaldushääletusi. Aga mis saab pärast seda? Siis tekib tegelikult võimalus, et EKRE äkki loobub lausobstruktsioonist. Alles siis tekib sisuline võimalus ja põhjus koalitsioonil ja opositsioonil millegi üle läbi rääkida," lisas Leht.

Reformierakonna fraktsiooni juht Erkki Keldo ütles, et Reformierakond on alati öelnud, et kui lausobstruktsiooni ei oleks, siis ei peaks eelnõusid usaldusega siduma. "Vastupidi, pidadagi ühiskonnas debatti nende teemade üle, nende poliitikate üle, milline võiks sobida, milline mitte. Usaldusega sidumine on olnud ju ainult tagajärg," ütles Keldo.

Järgmisel nädalal riigikogu täiskogu istungeid ei toimu, uuesti koguneb riigikogu detsembri alguses.