X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Palm: sõda ei ole patiseisus

Foto: ERR

Ukrainas käiv sõda ei ole praegu patiseisus, aga teatud seisak on tekkinud sellest, et mõlemad osapooled ründavad korraga, ütles Eesti diviisi ülem kindralmajor Veiko-Vello Palm "Ukraina stuudios".

Palmi hinnangul ei pea paika väide, et sõda Ukrainas on patiseisus.

"Tegelikult ei ole patiseisu praegu. Ja pigem seisak on tekkinud sellest, et mõlemad pooled tahavad korraga rünnata. Nii et meil mingil juhul ei ole praegu olukorda, kus mõlemad pooled on oma ressursid ammendanud, enam ei jõua midagi teha ja seisavad vihase näoga teineteise vastas, vaid mõlemad pooled üritavad oma suuri eesmärke täita," sõnas kindralmajor.

"Kui vaatame praegust, viimast vasturünnakut või viimast rünnakulainet, mida Ukraina läbi viis, siis põhimõtteliselt võib tänase päeva seisuga öelda, et see ei ole saavutanud neid eesmärke, mida kõige optimistlikumad lootsid ja uskusid. Aga mitte mingil juhul ei saa öelda, et see on täiesti läbi kukkunud. Me ei tohi unustada, et ka Venemaa on sõja esimesest päevast peale kogu aeg olnud aktiivne, kogu aeg rünnanud ja ta ei ole mitte kunagi varjanud oma eesmärki kogu Ukraina ära vallutada," lisas Palm.

Tema sõnul võib pigem öelda, et Ukraina vasturünnak on oluliselt mõjutanud Venemaa relvajõude ning Venemaa suvine ja sügisene rünnak on täielikult läbi kukkunud.

Palm selgitas, et Venemaa on küll toonud oma relvajõududesse väga palju inimjõudu ja tõstnud otsustavalt ka oma sõjatööstuse võimekust, kuid ei ole samas suutnud kumbagi potentsiaali lahinguväljale viia.

"Venemaa pole suutnud teha seda, et nendest kümnetest ja sadadest tuhandetest inimestest teha löögivõimelisi üksuseid. Miks ta pole suutnud seda teha, on põhimõtteliselt kaks asja. Esiteks, on Venemaa kaotanud hästi palju ohvitsere, keda on vaja selleks, et koolitada järgmisi üksuseid välja – nad kaotanud üle 3000 ohvitseri ja see on selline auk, mida nad ei suuda korvata. Selleks, et korralikku üksust luua, on vaja aega. Meie oma kaitsevägi kulutab umbes aasta ühe pataljoni väljaõppeks – 700 inimese väljaõppeks kulutame aasta ja selle jaoks me hoiame umbes 100 kuni 200 tegevväelast, väga hästi väljaõpetadud reservväelast ja instruktorit ja selleks läheb umbes aasta. Loomulikult seda aega on võimalik lühendada, aga mitte oluliselt ja Venemaal seda aega praegu ei ole ja ei ole ka instruktoreid," rääkis kindralmajor.

"Ja Ukraina pidevad vasturünnakud on tekitanud sellise olukorra, et isegi kui Venemaa on suutnud mobiliseerida ja õpetada 130 000 inimest poole aasta jooksul, siis ta ei ole suutnud nendest teha suuri üksuseid, et läbimurret saavutada, vaid ta on pidanud pudistama neid väiksete üksuste ja üksikute inimeste kaupa selleks, et panna nende Ukraina õelate vasturünnakute auke kinni. Ja põhimõtteliselt jälle seda löögirusikat nendel ikka veel ei ole," lisas ta.

Palm tõdes, et põhiline ressurss praegu sõjas on laskemoon ja Venemaa on ära kulutanud ulmelise koguse moona. Palm lisas, et Venemaa on küll oma sõjatööstuse mahtu kasvatanud, aga ei suuda toota piisavalt hea kvaliteediga laskemoona.

"Venemaa on pidevalt tulistanud üle 10 000 mürsu päevas, 20 000-30 000 mürsku päevas, see on umbes 20 miljonit mürsku täiemahulise sõja algusest. Utoopilised arvud. Nüüd hakkavad sõjas mägima teisased efektid. Venemaa on suutnud oma sõjatööstuse mahtu küll tugevalt kasvatada, hüppeliselt, 20 korda isegi osades mürsuliikides kasvatanud tootmist, aga probleem on selles, et nad ei suuda toota neid piisava kvaliteediga. Kui mürsk pole piisavalt kvaliteetne, siis ta hajub rohkem, laskeulatus pole nii suur ja sa pead laskma rohkem. Ja siis kuluvad suurtükirauad rohkem ja sa pead saama uued suurtükirauad või lausa uued suurtükid ja see on see koht, kus Venemaa ei suuda piisavalt kiiresti oma asju tõenäoliselt järgnevatel kuudel ja võib-olla aasta jooksul juurde tuua," rääkis Palm.

"Nad saavad küll suurtükimoona, aga põhimõtteliselt iga hävitatud sihtmärgi hind mürskudes nende jaoks kasvab. Kui sa enne kulutasid miljon mürsku, nüüd pead sama tulemuse saavutamiseks kasutama kaks-kolm miljonit," lisas ta.

Ukraina ja tegelikult lääneriikide eelis ongi Palmi sõnul just see, et mürsud on paremad.

"Meie mürsud on paremad, meie suurtükid on paremad, nad lasevad kaugemale ja see võimaldab Ukraina suurtükiväel ja üksustel püsida tuleulatusest väljas ja hävitada Vene suurtükiväge," sõnas ta.

Ukraina suurim eelis sõjas on Palmi sõnul aga tema liitlased.

"See koalitsioon, mis praegu Ukraina taga seisab, võib tagada selle, et Ukraina võib selle sõja võita. Ukraina kindlasti ilma lääneriikide abita sõja kaotab, aga koos meiega ta võib võita. See on täiesti võimalik ja siin ei ole mingit kahtlust. Ehk praegu oleme olukorras, kus, kui vaadata Venemaa sõjatööstust, siis nemad on maksimaalsetel tuuridel oma asja käima saanud, aga ega seal kasvupotentsiaali enam pole. Nad suudavad teha praegu moona juurde ja nad suudavad juurde teha ka tiibrakette või droone, millega näiteks eile rünnati Kiievit, aga need on siiski suhteliselt madalakvaliteetsed ja suhteliselt üheülbalised asjad. Ehk õige keerukamaid relvasüsteeme nad ei suuda juurde toota," rääkis ta.

Lääs peab Palmi sõnul jätkama oma senist toetust Ukrainale, panustades sõjatööstusesse, andes Ukrainale väga palju laskemoona, relvastust ja koolitades Ukraina sõjaväelasi välja.

Ulatuslikke droonirünnakuid Ukraina tsiviiltaristu pihta on Palmi hinnangul ka talvel oodata, kuna see on Venemaa hinnangul üks väheseid viise, kuidas ta saab sõtta pööret tuua – tabades Ukraina majandust ja tsiviiltaristut.

MTÜ Pagulasabi juhataja Eero Janson avas "Ukraina stuudios" Ukrainasse jõudva humanitaarabi vähenemise tagamaid ja rääkis sellest, kuidas aidatakse okupeeritud aladel elavaid ukrainlasi:

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Ukraina stuudio", saatejuht Reimo Sildvee

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: