X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Eiki Nestor: hooldereform tuli ära teha, aga lahendust vajab hulk küsimusi

Eiki Nestor.
Eiki Nestor. Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR

Sotsiaaldemokraatliku erakonna veteranpoliitik ja sügisest Südamekodude nõukokku kuuluv Eiki Nestor leiab, et hooldereform tuli igal juhul ära teha, aga sellega on seotud hulk lahendamist vajavaid küsimusi. Tulevikus nõuab eakate hooldus riigilt Nestori sõnul veel rohkem raha ja see on täiesti normaalne, sest inimesed elavad kauem.

Suvel jõustunud hooldereformiga muutis riik hooldekodu kohatasude maksmise korda, nii et kui seni tuli inimestel tasu omast taskust maksta, siis nüüd jaguneb see inimese ja kohaliku omavalitsuse vahel. Pärast reformi on aga paljud hooldekodud hindu tõstnud ning pikemaks on veninud ka järjekorrad sinna koha saamiseks.

Eiki Nestor ütles ERR-ile, et reformi puhul on positiivne ennekõike see, et see on nüüd tehtud.

"See on olnud pikaajaline probleem, millele ei leitud kuidagi lahendust ja kuidagi tuli sellest jagu saada. Arvan, et [hindamaks], kuidas seda tehti ja kui hästi see end õigustab, peaks natuke ootama ja vaatama, mis sellest asjast saab. Igatahes esimesed muljed on positiivsed, aga on ka selge, et on veel rida küsimärke," lausus ta.

Nestor tõi ühe ilmnenud nõrga kohana välja asjaolu, et osale Eesti omavalitsustest tuli üllatusena vajadus oma eakate hoolekandega tegeleda.

"Valdavalt nii muidugi ei ole, aga üksikud näited on. Siin peab nüüd sotsiaalkindlustusamet vaatama, kuidas nende asjadega erinevates hooldekodudes on käitutud ja tegema ka omad järeldused ja kui vaja, ka omad ettekirjutused neile kohalikele omavalitsustele või hoolekandeasutuse pidajatele, kus need asjad korras ei ole," tõdes ta.

Nestor tõi välja, et näiteks tema kodusaarel Hiiumaal leiti hoolduskuludele seatud piirmäär kõige suurema hooldekodu näitel ja lubadus, et hooldekodukoha saab pensioni eest, on seal suures osas täidetud, võib-olla vaid mõnel üksikul juhul mitte.

See, et teenuse hind tõuseb, oli Nestori hinnangul mingil määral oodatav, kuid sotsiaalkindlustusamet peaks üle vaatama, et hinnatõus läheks sinna, kus seda on kõige rohkem vaja – töötajate palkade tõusuks. Südamekodudes on see tema kinnitusel nii ka olnud.

"Tulevik saab selle koha pealt olema oluline ka seetõttu, et seadus nõuab hooldekodude pidajatelt kvalifitseeritumat tööjõudu. Seetõttu peaksid need palgad veelgi tõusma, mis iseenesest on ju hooldatavatele inimestele meelepärane, kui kvaliteet tõuseb," rääkis ta. "Nii et kui alguses rääkisin, et ühtpidi on läinud peredele kindlasti lihtsamaks hooldekodu eest tasuda ja töötajate palgad on mõnevõrra tõusnud, siis nüüd järgmine samm peaks olema kvaliteedi tõus, et see kanduks ka kvaliteeti."

Reformi järel tekkinud järjekordade pikenemine oli Nestori sõnul samuti ootuspärane, sest hooldekodud muutuvad inimestele jõukohasemaks. Nüüd on neid kohti puudu ja siin on mõtlemise koht, sest ehkki esimene mulje reformist on positiivne, ei maksa ka hõisata.

"Probleemid tulevad ühekaupa välja. Kõige suurem ja keerukam, mis välja tuli, oli see, kuidas jagada riigieelarvest tulevat raha, mis on mõeldud kohalikele omavalitsustele. See on ilmselt selline koht, mis vajab kõpitsemist ja paremat lahendust. Siin ei ole niivõrd süüdi hoolekandereform, kui see teadmine, kuidas meil üldiselt omavalitsuste vahel maksutulu jagatakse," selgitas ta.

Nestor märkis, et mõnel puhul näivad ülemääraselt raha saavat piirkonnad, kellel läheb niigi hästi, teisel puhul aga ei saa seda küllalt need, kelle majanduslik seis on kehvem. See ei ole aga ainult hoolekandereformi teema, vaid laiem küsimus.

Riigist oleks inetu hinnatõus kellegi teise kanda jätta

Hooldereformi järel on hooldekodude järjekorrad pikenenud, kuid Nestor usub, et nõudluse kasvu tuules hakkab kasvama ka pakkumine ja seda kahes suunas. Üks on inimese aitamine kodus, nii et ta hooldekodusse ei lähegi.

"See on kindlasti üks pool reformist, mis peab paremaks minema ja läheb paremaks. Teine pool, kus näen ka arenguvõimalusi, on uued teenused, mida näeme mujal maailmas ja mida meil veel harva kohtab," rääkis ta. "Tegelikult on see võib-olla meil ka juba MTÜ-de kaudu olemas. See pole isegi mitte niivõrd seotud hooldamisega, vaid toetatud elamisega, kus eakamatele inimestele luuakse selline keskkond, kus neil on mugav omaette olla, ilma et neil olekski veel niivõrd palju hooldust vaja. Neile oleks see taskukohane, lihtsam, meelepärasem."

Nestor rõhutas, et see poleks kellelegi sundus, aga muu maailma näidete varal võib täheldada, et ka eakad ise soovivad sellist võimalust, kus näiteks igal pensionäril on oma tuba, aga nad elavad kõik koos ja selle võrra on see odavam ning muudab eakate elu lihtsamaks.

2027. aastast muutuvad karmimaks nõuded hooldajate arvule ning see tähendab, et kasvavad ka hooldekodude kulutused ja ilmselt hinnadki.

Nestori sõnul peab riik perspektiivis hinnatõusuga arvestama – kui teha reformi riigi toel, siis peab riik ka personalinõudeid kehtestades sellega arvestama, et ilmselt tuleb töötajate arvu suurendada ja tööd ümber korraldada ning see kajastub hindades. See ei tohiks aga tähendada, et inimeste omaosalus hooldekodu hinnast taas kasvab.

"Riigi poolt oleks inetu, kui ta jätab selle kellegi teise kui iseenda kanda," nentis Nestor, kelle sõnul mõjutavad kulude kasvu lisaks töötajate arvu kasvule veel teisedki tegurid, näiteks inflatsioon ja nõudluse suurenemine.

"Tuletan meelde, et kui võrdleme oma kulutusi SKP-st, ei ole sotsiaalvaldkonna koha pealt Eesti kulud suured, Euroopa riikidest protsendina on need kõige väiksemad," lausus ta. "See on täiesti normaalne, et see protsent suureneb. Inimesed elavad kauem ja vajavad ka hooldamist."

Rääkides hooldekodude kasumitest, mis näiteks Südamekodudel oli mullu 1,46 miljonit eurot, ütles Nestor, et on ettevõtte nõukokku kuulunud alles mõned kuud ja ei ole majanduspoolega veel nii hästi kursis, kuid tema teadmist mööda on Südamekodud siiamaani kogu teenitu tagasi hooldekodudesse paigutanud.

"Varasemaid asju ei oska öelda, aga selline stiil on meil küll," sõnas Nestor ja tõi näiteks, et sügisel pandi nurgakivi Tartu südamekodule, on ka rekonstrueerimisplaane ning teenuseid püütakse paremaks teha ja investeerida, et ka kohti juurde tuleks.

Nestor lisas, et kuigi enne hooldereformi maksid enamikus omavalitsustes lähedase hooldekodukoha eest lapsed ja lapselapsed, siis seaduse mõte ei ole see kunagi olnud ja keegi ei keelanud omavalitsustel ka varem oma inimestele palju laiemalt võimaldada. Reform peaks aga aitama kasvatada nii hooldekodude kvaliteeti kui ka kvantiteeti.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: