ÜRO 28. kliimamuutuste konverents Dubais algab sel neljapäeval ja Eesti seab konverentsil esimest korda üles oma paviljoni. Seal toimuvatele paneelidele, aruteludele ja muu formaadiga üritustele sõidab Eestist üle 50 inimese. 

Osalejate hulgas on peaminister Kaja Kallas, kliimaminister Kristen Michal, kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets, kliimaministri teadusnõunik Aveliina Helm, eelmine president Kersti Kaljulaid, Tallinna abilinnapea Joosep Vimm, Euroopa Komisjoni volinik Kadri Simson ning suur hulk teisi ametnikke, ülikoolide esindajaid ja ettevõtjaid.

Kristi Klaas rääkis ERR-ile, et Eesti ettevõtete huvi kliimakonverentsil osaleda kasvab järjepidevalt ning varasema positiivse kogemuse pinnalt sündiski ettepanek minna seekord välja oma paviljoniga. Eesti delegatsiooni kuuluvad ka kliimaläbirääkijad, kellel on tähtis roll Eesti seisukohti esindada ja kokkuleppeid saavutada.

"Samas on esmakordselt Eesti delegatsiooni kaasatud meie ettevõtted, ülikoolid ja teised partnerid, kes pakuvad lahendusi kliimamuutustega tegelemisel. Oleme sellises koosseisus läbirääkimistel esimest korda ning see on väga hea näide, kuidas koostöös era-, akadeemilise- ja avaliku sektori vahel oleme ühiselt kokku pannud programmi Eesti paviljonis, et meie rohe- ja digitehnoloogiat tutvustada ning selle valdkonna teadmisi kõige paremini edasi anda," lausus ta.

Kliimaministeeriumist osaleb läbirääkimistel kahe nädala jooksul eri aegadel kokku 12 inimest.

Klaasi sõnul tutvustavad Eesti osalejad Dubais näiteks lahendusi, kuidas jäätmeid ja puitu väärindada, taastuvenergia- ja digilahendusi ning võimalusi, et muuta linnasid kliimamuutustele vastupidavaks ja palju muud uuenduslikku.

"Sellised avaliku- ja erasektori ühised koostööprojektid aitavad meie ettevõtetel luua kontakte teistes riikides, mida iseseisvalt oleks keerulisem saavutada," ütles ta.

Klaas tõdes, et nii mastaapsel üritusel on kindlasti oma CO2 jalajälg ja kinnitas, et riigid pööravad sellele samuti tähelepanu.

"Samas tuleb tõdeda, et selliseid läbirääkimisi ei saa pidada ega kokkulepetele jõuda nii, et igaüks on oma kontoris laua taga. Klassikaline diplomaatia ja kokkulepped sünnivad paljuski üks-ühele läbirääkimistel, mida ei oleks võimalik muudmoodi saavutada. Võiks küsida, kas selline läbirääkimiste viis on efektiivne, kuna on lisaks ka aeganõudev. Jah, see on aeganõudev, kuid läbi konsensuse otsimise on tulemus jällegi legitiimne," ütles ta.

Klaasi sõnul on selge, et kõige tumedamaid kliimastsenaariume on kõnelused aidanud vältida, sest ilma selle konverentsita poleks sündinud ka Pariisi lepet.

"Kliimakonverentsidel on kokku lepitud eesmärgid, mida tuleb saavutada ja millest tuleb regulaarselt ka teistele aru anda, kuna iga riigi tegevus mõjutab meie kõigi ühist kliimasüsteemi," lisas asekantsler.

COP28-l peab valmima põhjalik Pariisi kokkuleppe vaheülevaade, mis peab näitama, kui kaugel ollakse Pariisi leppega seatud eesmärkidest. Varasematel aastatel on olnud väga suur tähtsus selles, et ülemaailmselt lepitakse kokku eesmärgid, kuhu tuleks jõuda, kuid nüüd peab Klaasi sõnul olema väga selge fookus eesmärkide elluviimisel.

Kliimakonverentsi presidendil on vastuoluline roll

Sel nädalal kirjutas Financial Times, et seekordse kliimakonverentsi president on Ühendemiraatide tööstusminister Sultan al-Jaber, kelle roll on vastuoluline, sest ta on kutsunud üles järk järgult loobuma fossiilkütuste kasutamisest üle maailma, juhib aga samal ajal Ühendemiraatide omandis olevat naftaettevõtet Adnoc.

BBC ja mittetulundusühing Centre for Climate Reporting avaldasid esmaspäeval dokumendid, mille kohaselt plaanis Jaber arutada kliimakonverentsil nafta ja gaasi tarnelepingute sõlmimist mitmete kohale tulnud riikide esindajatega.

Klaas vastas küsimusele, kas naftariigis kliimakonverentsi korraldada ei ole silmakirjalik, et kliimaläbirääkimiste korraldamine roteerub viie ÜRO regiooni vahel ja iga regioon saab ise otsustada, kus riigis see toimub.

"Selline roteerumine on hea, sest igal regioonil on oma eripärad, mis mõjutavad ka ühtsete kliimaeesmärkide saavutamist," ütles Klaas. "Kliimaeesmärgid eeldavad kokkuleppeid väga paljude osapoolte vahel, olgu selleks siis ülikoolid, rohetehnoloogiat tootvad ettevõtted, fossiilseid kütuseid tootvad või kasutavad ettevõtted. Seetõttu on pigem nähtud, et Araabia Ühendemiraatide eesistujaks olemine on samm selles suunas, et fossiilkütuste ettevõtted oleksid valmis enda tegevustes samme tegema selleks, et keskkonda vähem saastada."

Eesistujal on Klaasi sõnul väga suur roll, et sellised kokkulepped sünniksid ning ta loodab, et ka sel aastal tehakse läbirääkimistes olulisi kokkuleppeid, mis kliimamuutusi leevendavad, sealhulgas ka selles osas, mis puudutab naftariike.

"Lisaks on COP-i korraldajale seatud kriteeriumid nii keskkonnahoiu kui turvalisuse osas ning neid kontrollib ÜRO kliimakonventsiooni sekretariaat," märkis kliimaministeeriumi asekantsler.

Maksumus on 260 000 eurot

Eesti paviljoni rahastus jaguneb ministeeriumide, ettevõtete ja Tallinna linna osaluse vahel. Eelarve on 260 000 eurot, millest 120 000 eurot on ministeeriumide, 120 000 ettevõtete ja muu partnerite rahastus ning 20 000 eurot Tallinna linna panus. 

Kliimaministeeriumi tellimusel koordineerib Eesti paviljoni tööd Dubais keskkonnainvesteeringute keskus.

ÜRO kliimamuutuste konverents, mida sagedamini nimetatakse COP28-ks, on ÜRO 28. kliimamuutuste konverents, mis toimub 30. novembrist kuni 12. detsembrini Dubais Expo Citys. Konverentsi on korraldatud igal aastal alates ÜRO esimesest kliimakokkuleppest 1992. aastal.