Halduskohus: Lääneranna vallal oli õigus väikekoolid kuueklassiliseks muuta

Tallinna halduskohus jättis kaebused Koonga ja Varbla koolide ümberkorralduste kohta rahuldamata. Kohus leidis muuhulgas, et piiratud ressurssidega omavalitsusel on õigus teha koolide suhtes otsuseid, mis kõigile lapsevanematele ei pruugi meeldida.
Kaebajad ei olnud rahul Lääneranna vallavalitsuse otsusega korraldada ümber koolide koolitustegevus ja lõpetada seal järgmisest aastast 7.–9. klassi tegevus.
Kohus rõhutas otsuses, et lapsel on õigus kvaliteetsele ja kättesaadavale (põhi)haridusele, kuid vanemal ega lapsel ei ole õigust konkreetsele koolile, õpetajale ega hoonele. See tähendab, et puudub ka õigus koolikohale konkreetses koolis, mille kvaliteeti peavad kaebajad parimaks või õppemetoodikaid sobivaimaks.
Kohus ei leidnud, et transport kooli ja koju muutuks mõne lapse jaoks ülemäära keeruliseks või põhiharidus ainuüksi transpordi tõttu kättesaamatuks. Otsuse seletuskirjas oli arvesse võetud, et Lihula gümnaasium saab vastu võtta kõik õpilased koolidest, mis selle otsuse tulemusena suletakse või mille õppetegevus korraldatakse ümber.
Õigus kvaliteetsele õppele ei tähenda seda, et lapse senine õppekorraldus võimalusena käia väikeses klassis, sealhulgas liitklassis, ei võiks muutuda. Kohus märkis, et kahtlemata võiks olla parim võimalik ja kõrgeimat kvaliteeti tagav lahendus see, kui igal õpilasel oleks individuaalne õpe. Sellist, sisuliselt eraõpetaja süsteemi aga ei ole võimalik ühistest rahalistest vahenditest rahastada, selgitas kohus.
Kohtu hinnangul on igati loogiline, et kohalik omavalitsus vaatab haridusvõrku oma territooriumil tervikuna ja korraldab seda viisil, mis vastab ühelt poolt kogukonna huvidele ja teiselt poolt kohalike omavalitsuste majanduslikele võimalustele. Piiratud rahaliste vahendite tingimustes peab omavalitsusel olema õigus teha valikuid, mis kõigile lapsevanematele ei pruugi meeldida. Omavalitsus peab tagama ka muude talle seadusega pandud ülesannete täitmise ega saa keskenduda üksnes haridusele.
Kohus märkis, et kohaliku omavalitsuse eelarve kujundamine on olulises osas poliitilise tahte väljendus, millesse kohus sekkuda ei saa. Osas, milles kogukond ei ole nõus kohaliku omavalitsuse poliitiliste valikute, eelarvejaotuste ja otstarbekuse alusel tehtavate otsustega ning puuduvad muud õiguskaitsevahendid, on võimalik avaldada oma seisukohta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kandideerides või hääletades.
Oluliseks avalikuks huviks on ka see, et vallas on laste arv oluliselt vähenenud ja prognoositakse jätkuvat vähenemist. Samuti on oluline valla soov maksta kvalifitseeritud õpetajatele konkurentsivõimelist töötasu.
Kohtul ei ole alust pidada ka Lihula gümnaasiumi õppehoone seisundit õppekava täitmiseks ja kvaliteetse hariduse tagamiseks nõuetele mittevastavaks. Kohus märkis ka, et jättes koolivõrgu ümber kujundamata ei suurene tõenäosus, et Lihulasse uue koolihoone ehitamine õnnestub, vaid pigem vähendab tõenäosust, et olemasolevaid koolihooneid on võimalik ajakohastada.
Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna ringkonnakohtule hiljemalt 20. detsembriks.
Sel nädalal otsustab Tallinna halduskohus, millal on võimalik teha otsus Metsküla algkooli ja Lääneranna valla vahelises kohtuasjas. Pooled pole seni kohtu palutud kompromissini jõudnud.
Toimetaja: Mari Peegel