X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Lang ja Tallo: ametnikud tahavad avaliku teabe seadust oma kasuks painutada

Sageli pannakse
Sageli pannakse "AK" märge dokumentidele ilma põhjuseta, selgus ka AKI auditist. Autor/allikas: ERR

Justiitsministeeriumi palvel avaliku teabe temaatikat kaardistanud ministeeriumid soovisid infokraanide tihedamat kinnikeeramist. Praeguse avaliku teabe seaduse 2001. aastal kirja pannud Rein Lang ja Ivar Tallo leiavad, et Eestis on õigus kallutatud ametnike huvide kaitsmise poolele.

Justiitsministeerium soovis oktoobris teiste ministeeriumite ettepanekud, kuidas muuta avaliku teabe seadust, mille muutmist näeb ette ka valitsuse tegevusprogramm.

Endise justiitsministri ja avaliku teabe seaduse töörühma kunagise juhi Rein Langi sõnul tuleks avaliku teabe seadust muuta küll, aga teises suunas, kui praegu ametkonnad üritavad: tema sõnul tuleks sealt kaotada ära erisusi, mis ei ole millegagi põhjendatud.

"Ma kunagi juhtisin seda töörühma, mis selle praeguse seadusega hakkama sai, aga seda on üsna palju muudetud. Ja vähemalt kord aastas - see on nagu mingi perpetum mobile - tuleb jälle eri ametkondadel soov ühte või teist teavet hakata asutusesiseseks kasutamiseks (AK) tunnistama. Kui natuke analüüsida, siis ei ole need argumendid üldse põhjendatud," rääkis Lang. "Kui nüüd vaadata neid praeguseid ettepanekuid [mis kaardistamisringil on tulnud], siis võiks justiitsministeerium öelda lihtsalt, et ei ole võimalik arvestada või ei pea vajalikuks arvestada," sõnas Lang.

Ta nõustus, et seadus tuleks üle vaadata, sest viimane kord vaadati kõik teabeseadused läbi aastal 2007 ehk 15 aastat tagasi. "Võibolla tuleks luua üks ühine teabeseadus, sest täna on ju probleem, et eri andmekogusid, mis on Eestis väga head, korraliku kvaliteediga ja mida on 15 aastat peetud, ei suuda me rakendada ei avalikus halduses ega ka open datana mitte. Seal on nagu probleeme tuhandeid," sõnas Lang.

Tema hinnangul on justiitsministeeriumi initsiatiiv teabeseaduse ajakohastamisel kindlasti põhjendatud ja õige. "Aga kui see üldine hoiak on selline, et hakkame hoopis avaliku teabe kasutust sulgema selle käigus, siis see on muidugi jabur," märkis Lang.

Põhjuseks, miks on ametkondadel suund teabekraanide kinnikeeramise poole, pakkus Lang administratiivbürokraatlikku süsteemi ehk nagu tema nimetab - ABS-i. "See areneb ainult enda huvide kaitsmise suunas. Eestis on see ABS muutunud niivõrd jõuliseks tänu äärmiselt viletsale poliitilisele juhtimisele. Igaüks ajab mingit oma huvi ja loomulikult on ABS-i kõige suurem huvi selles, et teave tema tegevuse kohta kuhugi ei jõuaks," sõnas Lang.

Langi sõnul peaks kogu teave, mis puudutab avalikku haldust, olema veebist korralike otsingumootoritega kättesaadav kõigile.

"Ainult tõesti väga põhjendatud juhtudel, äärmistel juhtudel tuleks kasutada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamist. Need on eelkõige isikuandmetega seotud asjad ja teatud juhtudel, aga mitte sugugi kõigil juhtudel, ka ärisaladused, mis saavad teatavaks avalikule võimule. Aga kui keegi hakkab tõsimeelselt asutusesiseseks tunnistama materjale, mis puudutavad maksuraha kasutamist, siis see on vastuolus seaduse algpõhimõttega," sõnas Lang.

Samuti algse seaduse loomise töögrupis osalenud poliitik ja politoloog Ivar Tallo toob võimalikke seadusemuudatusi kommenteerides välja, et Eesti on ühinenud Tromsø konventsiooniga, mis jõustus 2021. aastal "See on Euroopa Nõukogu konventsioon, mille töögrupis -, mis selle konventsiooni rakendamisel loodi ja kuhu ka mina kuulun - võetakse kõikide liikmesriikide avaliku teabe seadused ette ja arutatakse läbi. Sealt tulevad välja ka mõned asjaolud, mida ilmselt on mõistlik ka Eesti seaduse puhul täpsustada," rääkis Tallo.

Ta märkis, et Eestis küll kaalutakse, mis peaks olema AK teave ja mis ei peaks, aga tehakse seda kategooriate põhiselt, mitte konkreetseid juhtumeid arvestades. "Teised riigid, kes on selle konventsiooniga ühinenud, räägivad väga selgelt kaalutlemisvajadusest: et kui inimesel on vaja teatud infot ja ta küsib seda, siis tuleb kaalutleda, mitte lihtsalt viidata sellele, et see on AK ja unustagu ära. Meil on õigus kallutatud pigem ametnike käitumise mugavamaks tegemise poole. Sellest võib aru saada, sest ametnikel kindlasti ei ole huvi pidevalt suhelda, aga nendel juhtudel, kus on inimesel õigustatud huvi, siis peaks olema võimalik see rahuldada," selgitas Tallo.

Oma kogemusele toetudes kirjeldas Tallo, et praegu on päris palju juhtumeid, kui suhelda riigiametnikega, et öeldakse, et ma annaksin sulle selle paberi, aga see on AK. "See lähenemine iseenesest on vale. Seal tuleb kaalutleda, mitte viidata lihtsalt sellele, et see on AK," sõnas Tallo.

Ta lisas, et see on keskne moment, mida omal ajal niimoodi ette ei kujutanud. "Kui me kirjutasime avaliku teabe seaduse paragrahvi 35, kus on piiratud ligipääsuga teabe definitsioon, siis otsustasime töögrupis ja hiljem ka riigikogus, et me ei saa sinna [piiratud ligipääsuga teabe] lõplikku nimekirja paika panna, et see ei olegi mõistlik. Et piiratud ligipääsuga teabe peaks määratlema asutuse juht, et asja oleks võimalik paindlikumalt lahendada kui seadusega, mis on keeruline protseduur," rääkis Tallo.

Oktoobri keskel laekus justiitsministeeriumilt teistele ministeeriumidele ja riigikantseleile kiri, et justiitsministeerium soovib kaardistada võimalikku vajadust muuta avaliku teabe seadust ning ootab selle kohta tagasisidet. Novembri keskpaigaks oli hulk vastuseid kokku kogutud, ning neist ilmnes, et enamik ministeeriume annavad selgeid soovitusi infokraane seadusesätetega tihedamalt kinni keerata.

Justiitsministeeriumi kinnitusel ei jõua aga need ettepanekud otse uue avaliku teabe seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusse ja edasised tegevused selguvad alles kevadel.

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: