Lääneriigid püüdlevad selle poole, et saavutada vähemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Ajaleht The Wall Street Journal toob välja, et keegi peab selle ka kinni maksma. Tarbijad ja ettevõtjad otsustasid sel aastal, et nemad seda teha ei taha.

Varem lootsid Wall Streeti ärihaid ja Washingtoni poliitikud, et roheenergiale üleminek soodustab majanduse arengut. 

"Kui ma mõtlen kliimamuutustele, siis ma mõtlen töökohtade peale," rääkis USA president Joe Biden. 

Ka USA suurfirmad lootsid, et rohepööre toob kaasa rahavoo suurenemise. Autofirma Ford hakkas Mustangi brändi all tootma elektrisõidukeid. Fordi turuväärtus ületas 100 miljardi dollari piiri. Krõbeda hinna tõttu pole tarbijad aga elektrisõidukeid täielikult omaks võtnud, Fordi väärtus langes 42 miljardi dollarini. 

Ettevõtjad teevad investeeringuid tehnoloogiasse, kuna uued tehnoloogiad toovad sisse rohkem raha. Rohelist üleminekut juhib aga avalik poliitika. Prantsuse majandusteadlane Jean Pisani-Ferry tõi välja, et sellega kaasneb vajadus finantseerida investeeringuid, mille kasumlikkuses ei saa kindel olla. Sellised investeeringud ei pruugi suurendada ka tootmisvõimsust. 

Kui kulud kasvavad, kasvab ka avalikkuse rahulolematus ning parempopulistlikud liikumised koguvad Euroopas hoogu. Hiljuti võitis Hollandis valimised Geert Wildersi erakond. Kliimaaktivistid muretsevad nüüd, et kui Wildersil õnnestub valitsus moodustada, siis tühistab ta praeguse Hollandi ambitsioonika kliimapoliitika.

Poliitikud muretsevad endiselt kliimamuutuste pärast ning tahavad heitkoguseid vähendada. Sel nädalal algas Dubais ÜRO kliimakonverents COP28.