"Me esitasime haridusministeeriumi poolt uue kompromissettepaneku. Me oleme kaks nädalat läbirääkimisi pidanud ja otsinud lisavahendeid ning saanud valitsuses selle kokkuleppe, et me tohime lisavahendeid, mida me haridusministeeriumi rea pealt leiame, õpetajate palgatõusuks kasutada. Ja see tähendab seda, et meil on võimalik nüüd järgmisel aastal suunata kaheksa miljonit lisavahendeid õpetajate alampalka," rääkis Kallas reedel pärast kohtumist ERR-ile. "See tähendab seda, et kui panna kaheksa miljonit juurde alammäära tõusu, siis õpetajate alammäär oleks järgmisel aastal 1803 eurot," täpsustas ta.

Minister selgitas, et kaheksast miljonist eurost kolm miljonit tuleb "+1 eesti keele õpetaja" programmi lõpetamisest. "Siis meil on IT-akadeemia ja mõndade teiste riigieelarveliste tegevuste toetuste ületõstmine EL vahenditesse," loetles Kallas ning tõdes, et Euroopa Liidu vahenditest pakutav tugi oleks väiksem. "Aga me päris ära neid tegevusi ei jäta," lisas Kallas. "Ja haridusministeeriumi enda töötajate kokkuhoiu pealt tuleb miljon. Ka muude tegevuskulude kokkuhoiu pealt tuleb miljon." 

Voltri sõnul EHL ministri kolmeprotsendise palgatõusu ettepanekuga nõustuda ei saa: "Sellist ettepanekut me kindlasti vastu ei saa võtta, et õpetaja alammäär tõuseks ainult kolm protsenti. See on enam-vähem neli korda vähem kui me alguses taotlesime. Ja see ettepanek lükati tagasi."

Voltri ütles, et haridustöötajate liit tegi kompromissettepaneku, et raha, mis õpetajate palgatõusuks kokku on eraldatud või eraldatamas, jagataks teisiti. "Et enamus sellest rahast läheks alammääraks ja valitsus võiks siis ikkagi selle probleemi nii-öelda tõsidust mõista ja leida diferentseerimisfondi tõusuks ka lisaraha, et kokku õpetajate töötasu tõuseks oluliselt rohkem kui 1,7 või kolm protsenti," rääkis ta.

Diferentseerimisfond peaks tema sõnul suurenema 20 protsendini.

"Aga see, kas see üldse on meie ettepanek, see tegelikult sõltub meie õhtul olevast EHL-i volikogust, kus siis öeldakse, et kas meie delegatsioon esindas meie organisatsiooni huve ja selle ettepaneku aktsepteerib. Sellisel juhul saab valitsus otsustada, kas meie ettepanek leiab nende poolt toetust ja saame sõlmida kokkuleppe järgmine nädal või me ei saa sõlmida kokkulepet. Ja siis allkirjastatakse erimeelsuste protokoll ja me siis saame jätkata streigi ettevalmistustega," ütles Voltri.

Virkebau: olen optimistlikum kui hommikul

Riiklik lepitaja Meelis Virkebau ütles ERR-ile, et on kohtumise järel optimistlik.

"Mina nägin täna sotsiaalpartnerite lähenemist, kuna mõlemad pooled pakkusid kompromissi. Võib öelda, et täna hommikul enne koosolekut ma ei olnud kokkuleppe osas nii optimistlik, kui ma olen praegu," rääkis ta.

"Minu jaoks möödus kohtumine positiivselt. Saime esitada uued lepitusettepanekud. Ja teiselt poolt tuli välja, et ka haridusministeerium oli vahepeal leidnud õpetajate alampalga tõusuks lisaks kaheksa miljonit. Ja kolmandaks oli positiivne see, et ka õpetajate pool ehk haridustöötajate liit oli valmis vähendama oma alampalga kasvu nõuet kaheksalt protsendilt viiele protsendile," loetles Virkebau.

Lepitaja ettepanek oli tema sõnul tõsta kõikidel põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajatel uuel aastal alampalka 4,3 protsenti ja samas pedagoogide palgatoetuse diferentseerimisfondi mitte tõsta, vaid jätta sellele tasemele, nagu on sel aastal 17,1 protsenti.

"Eelarves on see tõstetud 20 protsendini, aga kuna ma olen aru saanud, et õpetajad peavad siiski alampalga tõusu tähtsamaks kui seda diferentseerimisfondi kaudu tulevat toetust. Sest see pole toetus, vaid see tegelikult on tasu näiteks klassijuhatamise eest, lisatundide eest ja nii edasi," selgitas ta.

Virkebau ütles ka, et ei usu Kallase edusse saavutada valitsuse liikmetelt nõusolek lisaraha eraldamiseks õpetajatele järgmise aasta eelarvest nagu ta lubas proovida. "Minu jutt põhineb sellel, et ma olen kuulanud, mida on selle teema kohta öelnud nii peaminister kui rahandusminister. Ja neist kumbki pole õpetajatele lisaraha lubanud järgmisel aastal," tõdes ta.

Riiklik lepitaja: selgus tuleb hiljemalt teisipäeval

Riikliku lepitaja asetäitja-nõunik Harri Taliga teatas pärast kohtumist saadetud pressiteate vahendusel, et lepitaja ootab kollektiivse töötüli osapoolte lõplikke seisukohti hiljemalt teisipäeval, 5. detsembril, kuna võimalik kokkulepe nõuab 2024.a. riigieelarve seaduse muutmist.

"Kui osapooled saavutavad kompromissi, vormistame siduva kokkuleppe, vastasel juhul lõpeb lepitusmenetlus erimeelsuste protokolliga," märkis riiklik lepitaja Meelis Virkebau. "Kui kokkulepet ei tule, kehtestab  valitsus pedagoogide palga alammäära oma äranägemisel, ametiühingule annab erimeelsuste protokoll aga õiguse korraldada kollektiivne surveaktsioon," lisas ta.

Taliga saadetud ülevaate kohaselt tegi riiklik lepitaja haridustöötajate liidule ning haridus- ja teadusministeeriumile ettepaneku lõpetada kollektiivne töötüli kokkuleppega, mis tõstaks 2024. aastal kõigil üldhariduskooli õpetajatel töötasu alammäära 75 eurot. Riiklik lepitaja peab seega otstarbekaks kasutada kogu 4,3-protsendine õpetajate palgatoetuse suurenemine riigieelarves palga alammäära tõstmiseks, jättes palgafondi diferentseerimise koefitsiendi senisele 17,1 protsendi tasemele.

Minister Kallas teatas lepituskoosolekul, et ministeerium leiab oma eelarvest täiendavad kaheksa miljonit eurot, mis võimaldab tõsta õpetajate palga alammäära 3,1 protsenti ja viia see järgmisel aastal 1803 euroni tingimusel, et palkade diferentseerimise määr tõuseb kavandatud 20 protsendi tasemele.

Haridustöötajate liidu esimees Voltri pidas arengut positiivseks, leides siiski, et palga alammäär peaks tõusma vähemalt viis protsenti, mis tähendaks diferentseerimisfondi kasvu 17,8 protsendi tasemele.

Riiklik lepitaja kutsub jätkuvalt kohalike omavalitsuste ühendusi ning erakoolide pidajaid ministeeriumi ja ametiühingu kokkuleppega ühinema. Jõus on ka varasem soovitus moodustada viivituseta neljapoolsed töörühmad, et kooskõlastada eesmärgid ja panna paika teekaart pedagoogide kvalifikatsiooninõuete, töötingimuste, karjäärimudeli, palgamudeli ja koolivõrgu tuleviku kujundamiseks.

Riiklik lepitaja algatas kollektiivse töötüli üldhariduskoolide pedagoogide 2024. aasta palga alammäära küsimuses 2. oktoobril EHL-i avalduse alusel.