X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Kristina Kallas: 158 gümnaasiumi on Eesti jaoks liiga palju

Kristina Kallas
Kristina Kallas Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti ei suuda pikas plaanis jätkata 158 gümnaasiumiga, sest juba praegu on meil gümnaasiumiastmes lapsi umbes 100 gümnaasiumi jagu, ütles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

Kallas esitas reedel haridustöötajate liiduga peetud kohtumisel ettepaneku eraldada õpetajate palgatõusuks kaheksa miljonit eurot, mis tuli ministeeriumi enda seest. Kuid see, et lisaraha õpetajate palgatõusuks saab tulla vaid haridusvaldkonna seest, pole Kallase sõnul realistlik ootus.

"See tähendaks näiteks kõrghariduse, teaduse või huvitegevuse toetuste kärpimist. /.../ Kuid haridusvaldkonna sees raha ümberjagamine haridusse rikkust juurde ei too," sõnas Kallas Vikerraadio saates Uudis+.

Haridusvaldkonna raha valitsussektorist on Kallase sõnul 2,4 miljardit, millest haridus- ja teadusministeeriumi enda osa on 940 miljonit. Ülejäänud raha tuleb omavalitsustest või rahandusministeeriumi toetuste seast. Kallase sõnul on seal raha, mida saaks õpetajate palgarahaks ümber tõsta.

Kallas viitas Jaak Aaviksoo analüüsile, kes teeb Kallase soovil Eesti haridusvaldkonna eelarverevisjoni.

"Esialgne tagasiside Jaak Aaviksoo analüüsist on, et Eesti investeerib kaks korda rohkem hariduse kinnisvarasse kui teised riigid. Seetõttu peame me üle vaatama, et pikemaajaliselt saavutada parem tasakaal õpetajate palkade ja taristu investeeringute vahel."

Üks oluline teema on selle juures ka õpilaste arv. Kallase sõnul on investeerimisvajadus väga suur gümnaasiumiastmes, kus on väga suur ametikohtade arv õpetajatel, kuna aineõpetajaid on oluliselt rohkem vaja.

"Ja me peame gümnaasiumivõrku optimeerima. 158 gümnaasiumiga nagu meil praegu on, me pikas plaanis jätkata ei suuda. Sellepärast, et meil on lapsi gümnaasiumiastmes umbes 100 gümnaasiumi jagu," sõnas Kallas.

Kui praegu käib peaminine vaidlus õpetajate alampalga tõstmise üle, pidas Kallas tulevikku silmas pidades olulisemaks diferentseerumisfondi tõstmist. See on mõeldud erinevateks lisatasudeks või kõrgema kuupalga maksmiseks, mille üle otsustab kooli pidaja või koolijuht.

Allikas: Uudis+

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: