Eesti kaubavahetus Kesk-Aasia riikidega on hüppeliselt kasvanud
Kaubavahetus Eestist Kesk-Aasia riikidesse on viimastel aastatel hüppeliselt tõusnud. Tõenäoliselt liigub sealtkaudu hulganisti edasi Venemaal sanktsioonide alla pandud kaupu.
Pärast Venemaa täiemahulise sõja algust on Eesti kaubavahetus hoogustunud peamiselt Kasahstaniga, aga ka Kõrgõzstani ja Usbekistaniga. Kui 2021. aastal, enne sõda Ukrainas eksporditi Eestist Kasahstani kaupu 11 miljoni euro väärtuses, siis tänavu eksporditakse tõenäoliselt üle kümne korra rohkem.
"On valdavalt küll kasvanud eksport just läbi Eesti ehk siis üle meie piiripunktide jõuab teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kaup. Ja näeme ka, et on kolmandatesse riikidesse kasvanud just selliste kaupade eksport, mis on täna Venemaale pandud sanktsioonide all," selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlusosakonna juhataja Marie Allikmaa.
Kuigi sanktsioonide nimekirjas on ka näiteks istikud, puud ja palju muud ohutut, mida siitpoolt liigub, on murettekitavad just kahesuguse kasutusega kaubad ehk näiteks sellised mehaanilised seadmed ja optika, mida võib vaja minna nii tsiviil- kui ka militaartarbeks.
"Siin me kasahhi ja usbeki kolleegidega eelmisel nädalal kohtumisel rõhutasime ka neile, et tollikoostööd peaks parandama ja peaks tihedamad otsekontaktid tekitama," ütles Eesti suursaadik Kesk-Aasia riikides Toomas Tirs.
"Eesmärk on ikkagi veenduda, et lahingukaubad, tundlikud kaubad, kaheotstarbelised kaubad kindlasti ei liiguks läbi ja et ei toimuks ettevõtete või nende riikide ettevõtete poolt suurt vahendamist," lisas ta.
Eksport Kesk-Aasia riikidesse kasvas tänavu eriti hoogsalt aasta alguses, alates suvest see mõnevõrra pidurdus. Maksu- ja tolliameti hinnangul on palju selliseid ettevõtjaid, kes ka teadmatusest kaupu läbi Kesk-Aasia Venemaale võimaldavad. Seepärast muutus kontroll neile rangemaks.
"Me oleme suunanud oma ettevõtjaid rohkem oma hoolsuskohustust täitma. Nendel on oluliselt rohkem informatsiooni ka selle kohta, mida nad peavad tegema, et kontrollida, kas see kaubatehing, mida nad soovivad teha, on selline, et see tõepoolest toimub Kesk-Aasia riigiga või on juba ette teada, et tegelikult see kaup jõuab Venemaale," rääkis MTA tolliformaalsuste valdkonnajuht Külli Kurvits.
Soome piiri sulgemine Venemaaga on oluliselt kasvatanud maksu- ja tolliameti töökoormust, sest varem Soome vastutada olnud saadetised suunatakse nüüd Eesti kaudu edasi.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"