Sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets ütles 24. novembril ERR-ile, et tema ei soovi vaenukõne seaduse eelnõu valitsuse usaldushääletusega siduda. Nüüd asus samale seisukohale ka teise võimupartei, Eesti 200 riigikogu fraktsiooni juht Toomas Uibo.

"Eesti 200 on kindlasti seda meelt, et nn vaenukõne seadust ei tohiks usaldushääletusega siduda. Meie oleme ka seda meelt, et see oleks äärmiselt kitsas variant seadusest. Et kõik need mured, mis inimestel on, et kui ma midagi ütlen, siis minuga midagi juhtub, sellist asja Eesti riigis ei tohi tekkida. See peab olema väga tõsine üleskutse kellegi elu ja tervise kahjustamiseks. Aga kui keegi kuskil midagi säutsub, siis mitte," rääkis Uibo Vikerraadio saates Uudis+.

Ta lisas, et seadus on iseenesest on täna juba olemas ehk ammu vastu võetud ja küsimus on seaduse muudatuses.

Uibo rääkis ka, et Eesti 200 ei soovi ka laiemalt seda, et usaldushääletustega võetaks seadusi vastu ja et see muutuks igapäevaseks tegevuseks.

"Aga see sõltub opositsiooni käitumisest, kas neil on tahe olemas või mitte sisulisi arutelusid pidada. Tänased usaldushääletused on selle tagajärg, et tehakse sellist lausobstruktsiooni, mitte põhjus," sõnas Uibo.

Kui EKRE esimees Martin Helme väitis pärast kohtumist president Alar Karisega, et sai presidendilt sõnumi, et ta järgmisel aastal enam valitsuse usaldusega seotud seadusi välja ei kuuluta, siis Uibo sõnul president seda talle ei öelnud.

"Otseselt sellist hoiatust ei saanud. Presidendil oli soov, et tulevikus otsiks koalitsioon opositsiooniga rohkem kompromisse."

Uibo ütles ka, et koalitsioon juba vastu võetud seaduste tagasipööramisega kaasa ei lähe, mida on nõudnud just EKRE.

"Arutlusekoht on tulevastel seadustel. Kui opositsioon soovib sisulist arutelu teha ja esitab sisulisi ettepanekuid, siis kindlasti peaks koalitsioon olema võimeline koos opositsiooniga neid arutama. Täna me ei ole näinud seda soovi sisulist arutelu pidada, sest tegemist on lausobstruktsiooniga."

Uibo sõnas, et presidendil on õigus seadusi tagasi lükata, kui tegemist on põhiseadusliku vastuoluga.

"Ega rohkem variante presidendil ju ei ole. Mis ei tähenda seda, et koalitsioon peaks tegelema ilmtingimata sellega, et usaldushääletusega eelnõusid järjest vastu võtta," kordas ta varem öeldut.