X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Helme: presidendi sõnum valitsuse teguviisi suhtes oli mulle positiivne

Foto: Priit Mürk/ERR

President Alar Karisega kolmapäeval Kadriorus kohtunud EKRE esimehe Martin Helme sõnul sai ta Kariselt julgustava sõnumi, et edaspidi pole eelnõude valitsuse usaldusega sidumine presidendile vastuvõetav ning koalitsioonil tuleb hakata opositsiooniga läbi rääkima.

Mis sõnumid teie presidendilt saite?

Mul omalt poolt oli see sõnum, et alati ei pea sammu tagasi võtma, vaid võiksime ühiskonnana ka sammu edasi võtta ja uued valimised korraldada. See on täiesti põhiseaduspärane, selleks on mehhanism täiesti olemas. Kui riigieelarvet vastu ei võeta järgmise aasta esimese kahe kuu jooksul, siis tulevadki automaatselt erakorralised valimised. Presidendil on siin võimalik seda mõjutada, et kas ta siis kuulutab eelarve ja eelarvega seotud seadused kõik välja või mitte.

President võttis täna aega, et uurida välja suurimad vastasseisukohad ja kõige võimalikumad kompromissikohad, et kaardistada see pilt kuidagi ära. Ilmselt näeb ta siin võimalust olla vahendaja rollis parlamendierakondadele. Me käisime kõik need teemad läbi. Meil on omad asjad, mida oleme valimistest alates rõhutanud, mis vajavad uuesti avamist või ümbertegemist. Ma mõistan, et kõiki neid asju, mis oleme lauale pannud, ei ole võimalik lahendada, aga kompromiss oleks see, kui kasvõi mõnedki saaks.

President Alar Karis on öelnud, et kuni seadusemuudatused, mis valitsuse usaldusega seotakse, on seotud järgmise aasta riigieelarvega, siis kuulutab ta need ka välja. Te olete ise ka öelnud, et vähemalt lipsamisi puudutavad eelarvet peaaegu kõik usaldusega seotud eelnõud. Nende puhul sisulist põhiseaduslikku arutlust väljakuulutamise osas ei tule?

Ei ole päris nii. Meil on osa eelnõusid, mille riigieelarveline mõju on mõne tuhande eurone või ka mõnekümne tuhande eurone. Sellise loogika järgi saaks peaaegu kõiki seaduseid, millel on mingi rahaline mõju, siduda eelarvega ja tuleb siis ka usalduse kaudu hääletades välja kuulutada. Sinna vahele on valitsus üritanud sokutada ka terve rea seaduseid, mis pole tegelikult eelarvega seotud.

Väga selgelt põhiseaduslik probleem on see, et meil on põhiseaduse paragrahv 113, kus loetletakse üles kõik riigieelarve mõjuga seotud teemad, nagu maksud, riigilõivud, tasud, sundkohustused. Meil on ammu teada riigikohtu lahend ja põhimõte, et maksude tõstmisest tuleb pool aastat ette teatada. Meil tõstetakse massiliselt riigilõivusid, teetasusid, keskkonnatasusid ja seda ainult mõni nädal enne kehtima hakkamist. Minu meelest on see ilmselge põhiseaduslik probleem. Niimoodi ei tohi teha. Nendel on päris suur mõju riigieelarvele, me räägime kümnetest miljonitest või rohkematest. Siin on põhiseaduslik probleem ilmselgelt olemas. Laiem küsimus on see, et meil on kaotsi minemas võimude lahusus. Meil on parlamendi asemele astunud valitsus, kes on sisuliselt hakanud tegema seaduseid.

President ütles, et kui edaspidi hakkab tulema usaldushääletusega seotud seaduseid, siis tuleb teha otsus ja need tagasi lükata. Kas see annab nüüd EKRE-le kindlust, et tuleval aastal tuleb ka teiste eelnõude puhul teha nii palju muudatusettepanekuid, et ilma valitsuse usaldusega sidumata neid parlamendist läbi hääletada ei saa?

See oli üks teema, millest me rääkisime, et mis saab siis, kui riigieelarve ühele poole saab või ei saa. Meie jaoks on jätkuvad probleemid abielu perveteerimine ja perede kallale minemine ning massiivsed maksutõusud ja ka praegu laual olev tsensuuriseadus ehk vihakõne. Kui neid teemasid ei avata ja nendel teemadel valitsus järeleandmisi ei tee, siis meie oma käitumises mingit muutust ei näe.

Kuidas teie aru saite siis presidendiga kohtumisel, et kui teie jätkate samamoodi ja kui valitsus jätkab samamoodi, sidudes oma poliitilise tahte elluviimiseks eelnõusid usaldusega, siis kas saite kinnitust, et edaspidi president selliseid seadusemuudatusi välja ei kuuluta?

Ma sain üsna kindla signaali, et sel viisil valitsuse poolt usaldusega seotud massiline seaduste vastuvõtmine ei ole presidendile vastuvõetav. See on minu jaoks positiivne sõnum ja esimene kord alates valimistest, kus päriselt tekib valitsuskoalitsioonil reaalne vajadus hakata mõtlema, kus kompromissikohad on.

Ma lugesin teie kirja, mis te läinud nädalal avaldasite – Rail Balticu investeering ära jätta, perekonnaseaduse muutmine tagasi võtta jne. Teised poliitikud ütlevad, et riiki ei saa valitseda ühe riigikogus 17 kohta omava opositsioonierakonna tahtmist mööda.

Esiteks tuleb öelda, et nendel asjadel, mis on mainitud, ei ole rahva mandaati. Valitsus ei saa meile sirge näoga rääkida, et nemad viivad ellu oma poliitilist programmi, sest see programm pole saanud rahvalt mandaati. See on räiges vastuolus demokraatia põhiolemusega. Me seisame selle eest, et ei valitsetaks valetades ja valimistel pettes. Kui me selle eest seisame, siis me seisame kogu Eesti inimeste õiguste eest. Kui me räägime poliitilisest protsessist, siis nagu ütleb Eesti vanasõna – palju tahad, vähe saad. Need asjad, mis meie meelest on poliitilise vastasseisu tuumküsimused, siis nende asjadega ei ole koalitsioonierakonnad nõus arutelu alustama.

Martin Helme Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Võtame paketi ette. 1. jaanuarist saavad mees ja mees või naine ja naine abielu sõlmida. Keegi seda seadust tagasi ei pööra. Riigikohus ei lubaks ka seda.

Aga ma ei ole nõus sellega...

Ka juba vastuvõetud maksumuudatusi on üsna keeruline tagasi pöörata. Mis on see teie miinimumprogramm – vaenukõne seaduse ärajätmine näiteks? Millega saabuks riigikokku rahu?

Ma ei hakka siin praegu noppima, see on ju läbirääkimiste küsimus. Ma kordan üle selle, et ei ole ju niimoodi, et koalitsioon otsustab, et abielu perveteerimine ei ole teema ja seda me ei aruta. Aga ilma arutamata edasi minna ei saa. Kui ei aruta, siis ei liigu edasi. Meie jaoks on see teema, seda ei otsusta meedia. See on koht, kus kompromissi otsimine algab.

Kus on piir, kuhu olete ise valmis sammu vastu astuma?

Ma ei hakka meie manööverruumi siinkohal avaldama, see on ikka poliitikute omavaheliste arutelude koht. Meil on ka paindlikkust, aga me ei näe teisel poolel valmisolekut arutelu alustamisekski.

Saan aru, et saite presidendi juurest kindlust, et kui järgmisel aastal senises tempos edasi töötada, siis teie püüdlusi võib saata edu?

Küsimus on, mida me peame eduks. Hullumeelse majanduspoliitika takistamine on mõnes mõttes meie vaates edu. Hullumeelsete maksutõusude takistamine samuti ja ka tsensuuri ärahoidmine. Küsimus on, kes mida eduna defineerib. Kõige parem oleks, kui saavutaks Eestis erakorralised valimised, see on põhiseaduses ettenähtud protseduur. Ja kui riigikogu tänane juhatus ei oleks rikkunud riigikogu kodukorda süstemaatiliselt asjade päevakorda panemise ja komisjonis asjade menetlemisega, siis oleks me kursil erakorraliste valimiste poole liikumisega. Aga kuna on seaduseid rikutud, siis seda ei pruugi juhtuda.

Lauri Hussar ütles, et oktoobris kogunenud ekspertkogu ettepanekuid riigikogu kodukorra muutmiseks võiks hakata tuleval aastal arutama uus ekspertkomisjon. Jäi õhku küsimus, et kui EKRE ei ole päri, siis kas kodukorda on üldse võimalik muuta?

Praeguses olukorras kodukorra avamine on poliitiliselt väga halb mõte. Me ei toeta seda kahel põhjusel. Esiteks ei ole meil võimalik sisus kokku leppida ehk mida ja kuidas seal muuta. Teiseks, meil kodukord ei kehti nagunii. Mis me sellest ikka muudame, kui see raamat on tänaseks päevaks auklikuks lastud.

President Alar Karis on kahe päeva jooksul kohtunud kõigi parlamendierakondade esimeestega. Kolmapäeval kell 15 annab president pressikonverentsi, kus teeb arutatust ülevaate ja vastab ajakirjanike küsimustele. ERR.ee teeb pressikonverentsilt otseülekande.

 

Toimetaja: Birgit Podelsky

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: