X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Sotsiaalministeerium tahab viia terviseteenuste fookuse ravilt ennetusele

Kuressaare haigla registratuur. Illustreeriv foto.
Kuressaare haigla registratuur. Illustreeriv foto. Autor/allikas: Margus Muld/ERR

Sotsiaalministeerium tahab muuta tervishoiuteenuste korraldamise seadust, et senises seaduses keskmes oleva ravi asemel seada fookusesse ennetus ja psühholoogiline sekkumine.

Praegune tervishoiuteenuse korraldamise seadus, mis kehtib 2001. aastast, keskendub peamiselt raviteenustele, tähelepanuta jäävad aga ennetustöö ja psühholoogiline sekkumine. Sotsiaalministeeriumis valminud uue tervishoiuteenuste korraldamise seaduse väljatöötamiskavatsusega tahetakse seda olukorda muuta.

Eesmärgiks on luua tervishoiusüsteem, mis senisest rohkem edendaks tervislikke eluviise ja toetaks inimeste toimetulekut. Ühtlasi võimaldaks muudatus kasutada madala lävega psühholoogilisi sekkumisi, mis ei nõua kliinilist pädevust. 

"Soovime nii tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kui ka rahvatervishoiu seaduse uuendamisega luua põhimõttelise muutuse – ennetame tervisemuresid ja sekkume varem," põhjendas seaduse uuendamist terviseminister Riina Sikkut.  

Praegu kehtiv seadus jätab paljud tervishoiuspetsialistid õiguslikult halli alasse. Nii on see füsioterapeutide, logopeedide ja kliiniliste psühholoogidega. Uuendustega tahab ministeerium luua õigusliku selguse ja tunnustada laiemat ringi inimesi, kes töötavad teiste parema tervise nimel.

Väljatöötamiskavatsuses on öeldud, et praeguse seaduse jäikuse tõttu on mitmeid tervishoiuteenustega samaväärseid teenuseid hakatud rahastama sotsiaalteenustena. Ettepaneku kohaselt peaks aga seadust täiendama nii, et sellest saaks kõikide personaalsete terviseteenuste pakkumist reguleeriv üldseadus, mille alusel nende osutamist ja rahastamist korraldada.

See tähendab, et seaduses jõuaksid praeguste teenuste kõrvale ka lisateenused, sealhulgas edendus- ja ennetusteenused ning paika pandaks ka nende rahastamisalused. Selle tulemusel tekib võimalus töötada välja ja pakkuda tervishoius näiteks patsiendihariduslikke teenuseid, nõustada neid terviseriskide osas, aga ka apteekides nõustamist pakkuda.

Lisaks aitab see kujundada vaimse tervise teenuste süsteemi, nii et see järgiks astmelise abi põhimõtteid. Samuti tekiks võimalus siduda tervishoiu- ja sotsiaalteenusteks eristuvad tervisega seotud teenused ühtseks teenustekomplektiks.

Väljatöötamiskavatsusele oodatab ministeerium asjassepuutuvatelt ametkondadelt ja organisatsioonidelt tagasisidet järgmise aasta jaanuari lõpuni.

Seduseelnõu peaks valmima tuleva aasta esimeses pooles, riigikokku jõudma aasta teises pooles ning esimesed seadusemuudatused jõustuksid sellisel juhul 2025. aastal.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: