X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

"Pealtnägija": Peedu ravikodu ehitus jooksis kohalike vastuseisu tõttu liiva

Foto: ERR

Neli aastat tagasi kogus ETV heategevuslik saade "Jõulutunnel" ligi 400 000 eurot Tartumaale, Peedule miljööteraapilise ravikodu loomiseks. Suure tähelepanu ja avaliku elu tegelaste abil hoo sisse saanud projekt on tänaseks ummikus – kusjuures nii pooldajate kui ka kriitikute seas on väga lugupeetud inimesed.

Kristjan Pihl, kes oli ise neli aastat tagasi Jõulutunneli üks saatejuht, läks tagasi, et uurida, mis läks toona valesti ja kas ummikseisule on lahendus.

Nelja aasta tagune ETV "Jõulutunnel" avas südamed ja kukrud. Ühelt poolt oli Eesti ühes tuntumas heategevussaates sisuliselt päevaga kogutud ligi 400 000 eurot toonane annetuste rekord. Teisalt räägiti harvanähtavalt avameelselt teemast, mis enamasti jääb kinniste uste taha.

Eesmärk oli luua Elva külje alla Peedule esimene miljööteraapiline ravikodu Eestis, mis leevendaks kroonilist kohtade nappust noorte vaimse tervise valdkonnas ja oleks eeskuju-mudel, kuidas depressiooni ja traumakogemusega noori aidata. Toetust avaldasid mitmed avaliku elu tegelased, lastearstid ja -terapeudid ning isegi president Kersti Kaljulaid.

"Vaimse tervise parandamine võtab ju väga-väga kaua aega, ilmselgelt ei ole haigla seinad kõigile selle jaoks kõige õigem koht," ütles Kaljulaid toona.

Tänaseks on projekt totaalselt ummikusse jooksnud. Ravikodu krundil asuvates hoonetes ulub tuul ning peamaja ehitus pole nelja aasta jooksul veel alanudki.

Ravikodu eestvedaja Anne Daniel-Karlseni sõnul on raske vastata, miks maja tänaseks valminud ei ole. "Ma arvan, et kõige suuremaks takistuseks on olnud ikkagi inimeste hirm," ütles ta.

Kui projekti vedajate sõnul on piduriks naabrid, kes ei soovi probleemseid lapsi oma tagahoovi, siis kriitikute sõnul on arendajate äriplaan õõnes, kavatsused läbipaistmatud ja toon manipulatiivne. 

"Ma ei usu sellesse ärimudelisse, et see oleks ka sisuliselt efektiivne," sõnas Elva vallavolikogu aseesimees Peeter Laasik.

"Väga kahju, et on tehtud kinnisvaraarendust ja mitte suunatud seda raha laste aitamiseks," ütles piirinaaber, geriaater Jaak Aru.

Ravikodu mudel töötab põhjamaades

Anne Daniel-Karlsen lõpetas 1986 Tartu Riikliku Ülikooli lastearstina ja avas 1993. aastal Tartu Maarja kooli. See oli väikestviisi revolutsioon, sest kool pakkus vaimupuudega noortele võimalust omandada haridus ja oli eeskujuks paljudele järgmistele hoolekandeasutustele, mille eest pälvis Karlsen 2001 presidendilt ka riikliku teenetemärgi. Vahepeal kümme aastat Norras töötanud ja psühhiaatri kutse saanud tohter pöördus 2009. aastal tagasi kodumaale ja alustas siin vähetuntud miljööteraapilise ravi tutvustamist.

"Taanis on 700 ravikodu /…/ nad on väikesed, kodukoha lähedased just selleks, et saaks seda tihedat koostööd peredega, teha-katsetada nädalavahetuseti kodus olemist, hakkamasaamist, et nii pere kui ka noor ise suudab iseseisvalt oma eluga toime tulla. Nõnda, et ta oleks rahul, et see oleks edasiviiv, et ta suudaks koolis käia. Et ta suudaks jälle sõpradega koos käia," rääkis Daniel-Karlsen.

Viimased kümme aastat ongi Daniel-Karlsen püüdnud Eestisse importida põhjamaades tunnustatud teraapiamudelit, mille kasusaajad on noored, kel on depressioon, söömishäired või mõni veel raskem trauma. Norra ja Eesti maksumaksja toel on Tartus avatud järjepanu kaks ravikodu, kust on aastate jooksul läbi käinud ligi 40 noort. Hetkel on ravil kuus patsienti vanuses 15-19, kelle jaoks on ööpäevaringselt ja kolmes vahetuses tööl kokku 13 inimest.

"Meie olemegi just see lõik, puuduolev lõik haigla ja tavaelu vahel eesmärgiga, et meie noored abi vajavad noored ei peaks veel rohkem ja teisel moel abi küsides jõudma kohtusüsteemi, kriminaalsusesse ja kinnisesse lasteasutuse teenusele. Või siis neid enam ei ole meie seas. Need ongi jõudnud sinna, kus nad meeleheites on tahtnud minna," ütles Daniel-Karlsen.

Et tegutseti pidevas ruumikitsikuses ja Eestis on vaimse tervise valdkonnas krooniline kohtade puudus, kavandasid Karlsen ja tema kaasteelised kogu aeg laienemist, milleks moodustati MTÜ ja soetati annetajate toel maatükk Peedule, sõna otseses mõttes Karlseni kodumaja kõrvale. Ligi 6000 ruutmeetril laiub 1930ndatel ehitatud juugendstiilis puitvilla, mille rajas kunagine Tartu majaomanike panga direktor Oskar Allik ja mida hiljem tunti kirjanike liidu suvitusmajana.

Esialgne plaan oli renoveerida kaks olemasolevat hoonet, laste elumajaks oleks jäänud suurem villa ja õppimiskohaks ning päevasteks tegevusteks väiksem maja.

Projekt jõudis heategevussaatesse

Kuna läbirääkimised ministeeriumide ja võimalike sponsoritega ei kandnud vilja, saatis Karlsen korduvalt oma projektitaotluse ka ETV heategevusssaate "Jõulutunnel" meeskonnale. Vastuseks oli vaikus.

"Ma isegi ei mäleta, kas oli kolm või neli või isegi viis aastat järjest. Ja viimane, noh, ma juba panin copy-paste, ma olin lootuse ammu kaotanud /…/ aga siis /…/ minuga võttis ühendust [saate protdutsent] Ene-Maris Tali hoopis suvel," ütles Daniel-Karlsen.

"Minu jaoks sai kaalukeeleks tegelikult Eero Epneri lugudesari Ekspressis. Ta võttis kaks kuud endale aega - uuris, mis toimub kodudes suletud uste taga. Ja sellest ilmusid artiklid, mis toimub lastega. Missugused traumad neil on, seal olid perevägivald, aga kõige hullemad lood olid laste seksuaalsest ärakasutamisest. Ja see lause, mis mind tegelikult väga puudutus oli see: "Kodus valitsev vägivald on julm, ühiskonna suhtumine nendesse lastesse on külm." Ja see on see, mis mind puudutas, mis meie meeskonda puudutas," kirjeldas Tali.

Nii valitigi Peedu ravikodu 2019. aasta "Jõulutunneli" projektiks. Olemas olid uhked plaanid, mille järgi kerkinuks krundile uus ja moodne kahekorruseline peamaja, põrandapinda ligemale pooltuhat ruutmeetrit ja tube vähemalt kümnele lapsele. Kinnistul asuvad vanad muinsusväärtusega hooned lootis ravikodu renoveerida hiljem.

"Ta erines natukene nendest varasematest ja ka hilisematest projektidest, kus meil on koostööpartneriks olnud näiteks Vähiravifond, Lastehaigla fond - sellised nii-öelda suured ja toimivad fondid. /…/ Ja sealt tekkiski see mõte, et miks mitte sellel aastal proovida siis selliste natukene erilisemat projekti," rääkis ETV päevakajaliste saadete peatoimetaja Peep Kala.

Kala ja kümmekond aastat "Jõulutunnelit" vedanud teleprodutsent Ene-Maris Tali kinnitavad, et olid teadlikud riskidest, aga lootsid, et hea asja nimel need ületatakse. Nimelt eristus plaanitav hoone nii mahu kui väljanägemise poolest piirkonna teistest majadest nii, et muuta tulnuks nii detailplaneeringut kui ka maa sihtotstarvet. Rääkimata sellest, et osad naabrid, keda oli küll mõttega aastaid harjutatud, olid planeeringu muudatustele vastu.

Kala nentis, et teadis, et projekti vastased huvigrupid tegutsevad, kuid tol hetkel olid vallavalitsuse inimeste ja projekti vedajate kinnitused veenvamad.

"Me käisime vallas /…/ saime kokku vallaarhitekti ja planeeringute spetsialistiga, rääkisime ära, mis on meil plaanis, me küsisime, et kas see on reaalne. Vallapoolne toetus oli olemas, aga nad ütlesid meile ühe asja, et see on nii suur projekt, et see toob kaasa pika menetluse," sõnas Tali.

Vallajuhid pidasid ideed tooreks

Peedu vallajuhid mäletavad asju teisiti. Nende sõnul hoiatati saatetegijad korduvalt, et info Peedule ravikodu rajamisest on ennatlik ja avalikkust eksitav, sest idee oli alles toores.

"Noh võib-olla tõesti võib öelda, et selle idee eest võitlejate kas mingi selline valearusaamine tehnilistes protsessides nimetame niipidi, jättis soovida, siis me ei arvanud seda, et selle pärast peaks seda ideed põhja laskma. /…/ Vallajuhtidel ei jäänud midagi muud üle halva mängu juures, et öelda, et jah, on toetus, aga tõsiasi on see, et enne seda toetust ei olnud," ütles Elva vallavolikogu aseesimees Peeter Laasik.

Just siin tehti paljude meelest otsustav viga. Ehkki objektil pole ehitusluba, läheb "Jõulutunnel" esimesel jõulupühal, 25. detsembril eetrisse ja saates räägitakse ravikodu rajamisest juba kindlas kõneviisis. Rahva annetustest ja ehitusfirmade lubatud toetusest materjalide näol kogutakse ligi 400 000 eurot.

See on kohalike jaoks viimane piisk karikas. Ravikodu vastased koonduvad ja asuvad projekti vastu häälekalt võitlema. Vallajuhid haistavad skandaali ja püüavad veel osapooli lepitada, aga tulutult.

"See ei veennud juba selles mõttes, et seal oldi hiljaks jäädud. Selles mõttes, et väga paljud arvamused olid tegelikult juba ära kujunenud selleks momendiks," ütles Peedu elanik, hematoloog Ain Kaare.

"Neid piirinaabrid häiriski see, et tegemist on keskusega ja mingist infost liikuma läinud kompetentsikeskusega, millega võib eeldada, et see on selline keskus, kus siis korraldatakse õppepäevi. See oli üks mure, et hakkavad käima bussid või mingi regulaarne selline töö," sõnas Elva valla arendusjuht Margus Ivask.

Pärast saadet ilmusid arvamusartiklid, kus ravikodu kriitikud esimest korda oma nime ja näoga projekti korraldust siunavad.

Üllataval kombel koosneb ka ravikodu vastate põhituumik Eesti tipparstidest. Näiteks Elva vallavolikogu liige, sotsiaalkomisjoni esimees ja Elva haigla juht Peeter Laasik ning ravikodust linnulennult mõnesaja meetri kaugusel elav hematoloog Ain Kaare, kes on juhtinud üle 20 aasta Tartu Ülikooli luuüdi siirdamise osakonda. Privaatsust hindav tohter soetas omal ajal kaks kõrvutiasetsevat maatükki just selleks, et naaberkrundile keegi ei koliks ja säiliks kaunis männitukk.

"Inimeste kõige suurem hirm on oma väljakujunenud elukeskkonna kadu, ehk see vaikus, rahu, status quo. Et see, mis praegu on, nad tahavad seda säilitada," ütles Kaare.

Kohalikud kaebasid valla kohtusse

Ühelt poolt on keskuse toeks korjatud 130 kohaliku allkirja, aga 2020. aasta sügisel kaebas üle 30 peeduka valla kohtusse, et detailplaneeringu menetlus lõpetataks. Nende seas ka ravikodu piirinaaber, kardioloog ja geriaater Jaak Aru, kes viimased kümmekond aastat elanud ja töötanud Saksamaal, aga sooviks Peedul veeta pensionipõlve.

"Mida siis teha näiteks kui ikkagi öösel nüüd lapsed seal külavahel ringi hulguvad, ütleme, 12-aastased lapsed /…/ ja selle peale on vastatud, aga siis kutsuge iga kord politsei," ütles Aru.

"Üle käte läinud teismelised on ülekäte läinud teismelised, eksole. Teatavatel juhtudel ei peata neid mitte miski. Eks see on see hirm," rääkis Kaare.

"Tõesti, kui inimene on harjunud kõrvalkrundi peal, toimetab nii-öelda kaks täiskasvanut ja kaks last ja siis, kui äkki öeldakse, et seal hakkavad toimetama kas siis 12 või 20 sellist probleemset last, siis noh, väga lihtne küsimus, et kes seda tahab?" küsis vallavolikogu aseesimees Peeter Laasik.

Ainuüksi kolme peale on tunnustatud arstidel ligi sada aastat kogemust ning seetõttu on neil enda sõnul hea ülevaade Eesti sotsiaalvaldkonna võimalustest. Teemas on palju detaile, aga nende suurim hirm on, et kuna ravikodu ülalpidamine saab olema nii kallis, et kohalik omavalitsus ega pered ei suuda seda katta, siis ainus võimalus suurt kompleksi töös hoida on hakata tegema konverentse ja pakkuma majutusteenust. Ning see on hoopis midagi muud, kui välja reklaamiti.

"Sellises mastaabis see aasta eelarve, me kirjutame miljonites seda selle kompleksi ülalpidamise aasta eelarvet. /…/ Ja meie riik on nii rikas, nagu ta praegu on. Ja sealt probleemid tulevad. Me ei suuda ülal pidada seda ideaalmaailma, mida me tegelikult tahaksime," rääkis Kaare.

"Aga kui me ütleme, et teeme sinna turismikeskuse ja mis on viis kilomeetrit Elva maratoni finišist vaid Kääriku maratoni finišist, siis muidugi võib-olla leiab mooduse, kuidas seda finantseerida, kuidas seda täita, näiteks võiks teda kaks kuud täita suusatajatega, aga kas seda on vaja teha laste aitamise sildi all Peedu mändide all? Vot seda ma ei tea," ütles Aru.

"Sinna võib asemele tulla mis iganes, mis kvalifitseerub ühiskondlike hoonete tegevuse alla," ütles Kaare. "Minu mure on see, et kui ühiskondlik ühiskondlikud hooned tulevad elamurajooni, siis jällegi see muudab ju seda vaikust ja rahu siin."

Daniel-Karlseni sõnul on sellised väited alusetud. "See, mis on tulevikus, ma ei saa tõestada seda, et seda ei tule."

Naabrite vastuseisu tõttu pole omavalitsus lube väljastanud

Kui "Jõulutunneli" omaaegne produtsent tunnistab takkajärgi, et omal ajal võeti heas usus kalkuleeritud risk, siis seni pole see paraku end õigustanud. Ligi nelja aasta jooksul pole omavalitsus planeeringut muutnud ja lube väljastanud peaasjalikult eelpool kuuldud naabrite vastuseisu tõttu.

Viimane hoop oli valla tellitud, ravikodu poolt kinni makstud ja eelmisel nädalal avaldatud analüüs asutuse sotsiaalsete mõjude hindamiseks, mis ütleb, et "ühiskondlik vajadus /…/ ravikodu teenusele on olemas", aga see ei kaalu üles riske, mis selle rajamisega kaasnevad.

Kuna pangakontol seisev raha kaotab inflatsioonirallis väärtust ja ehitus muutub ka üha kallimaks, tegid MTÜ juhid nüüd põhimõttelise otsuse, et annavad järele: ravikodu tuleb, aga oluliselt väiksemas mahus.

"Me enam ei jaksa võidelda sellisel moel uue maja ehitamise nimel. Me püüame renoveerida need vanad majad, olemasolevad majad ja alustame väiksemas majas. /…/ Millesse me saame kohe "Jõulutunneli" rahasid ka paigutada, millele on ka tehtud juba projekt, sinna saame kuuele, seitsmele noorele ravikodukohad," ütles Daniel-Karlsen.

"Praegu paljuski, kui vaadata neid vastulauseid ja asju, mis avalikest aruteludest on välja tulnud. /…/ siis praegu sellega, et me läheme tagasi üldplaneeringu nii-öelda piiridesse, ei välju sellest, teeme seda asja väiksemaks, miljööväärtuse koha pealt, tegevus jääb nendesse vanadesse, juba restaureeritud hoonetesse. Ma usun, et julgelt üle poole nendest punktidest tegelikult kukub ära," sõnas Elva valla arendusjuht Margus Ivask.

"Jõulutunneli" kogutud annetustest paarkümmend tuhat eurot on kulunud Peedu analüüside ja projektide koostamisse ja Tartu ravikodusse mööbli ja kodumasinate soetamiseks, ülejäänud seisab hetkel MTÜ pangakontol. Laura, kes 2019. aastal "Jõulutunnelis" oma lugu jagas, alustas pärast ravi iseseisvat elu, õppis vaimse tervise õeks, aga lõpetas kaks aastat hiljem enesetapuga. Samas on kümned lapsed saanud vajalikku abi, et elus uus lehekülg pöörata, mis on projekti eestvedajatele sõnul kinnituseks, et ravikodu on Peedule hädasti vaja. 

"Ma mõtlen nende noorte peale. Ma ütlen Laura peale, kes on nüüd teises ilmas. Ja ma tean, et ta oleks teinud kõik selleks, et ravikodu oleks olemas Peedul. Ma mõtlen meie noorte praeguste noorte peale. Need on meie lapsed. Need on meie kõigi lapsed, keda tuleb järjest rohkem," ütles Daniel-Karlsen.

Toimetaja: Barbara Oja

Allikas: "Pealtnägija"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: