X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Kolonel Kiviselg: olukord Ukrainas pingestub

Foto: Priit Mürk/ERR

Vene väed on suurendanud survet Ukraina üksustele ning eeldada võib sõjategevuse edasist intensiivistumist, ütles kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg. Tema sõnul Ukraina kaitse siiski püsib.

"Olukord Ukrainas on pingestumas. Lahingute üldine intensiivsus on võrreldes eelneva nädalaga taas tõusnud ja seda circa neljandiku võrra. Venemaa üritab taastada initsiatiivi kõigil rindelõikudel, aga vaatamata sellele suuri muutusi rindejoonel siiski toimunud ei ole," rääkis Kiviselg reedel kaitseministeeriumis korraldatud iganädalasel briifingul. 

Kolonel ütles, et Vene pealetungi põhirõhk on suunatud endiselt Avdijivka piirkonda, kus on toimunud ka kõige intensiivsemad lahingud. Sealjuures on Venemaa muutnud oma ründetaktikat – otsestelt jalaväerünnakutelt on mindud üle pigem kaugtulega häirimisele, mis on takistanud oluliselt Ukraina üksuste ümberrühmitumist ning kaitsepositsioonide rajamist ja täiendamist.

"Suurenenud kaudtule kasutamist on märgata ka teistel rindelõikudel. Venemaa on avaldamas survet ka Bahmutile ja Marjinka suundadele. Bahmuti põhja küljel ja Marjinka lõunasuunal on Vene Föderatsioon saavutanud ka marginaalset edu," rääkis Kiviselg.

Kaitseväe luureülem märkis ka, et Venemaa on alustanud oma relvajõudude ümberrühmitumist, mis võib tähendada, et järgnevatel nädalatel võivad Ukrainas alata veelgi intensiivsemad pealetungid.

Kolonel tõi esile, et terve selle nädala jooksul kestnud ägedates lahingutes Vene üksused erinevatel hinnangutel kaotanud haavatute või surnutena umbes 10 000, mis on väga märkimisväärne number ühe nädala kohta.

Ukraina kaitse püsib

Rääkides Ukraina vägede olukorrast, ütles kolonel Kiviselg, et Ukraina kaitse püsib endiselt.

"Ukraina relvajõud hoiavad endiselt kahte sillapead üle Dnepri jõe, seda nii Krinke kui Poima asula kandis. See on omakorda sundinud Venemaad sinna suunda täiendavaid vägesid paigutama. Sealjuures on Vene vägede vähene või puuduv sidusus tinginud neile uutes lahingupiirkondades hulgaliselt kaotusi. See tähendab, et üksused ei ole omavahel kokku harjutanud, ei tunta lahingupiirkonda, satutakse ka oma üksuste rajatud miiniväljadele ja kantakse ka seeläbi kaotusi," rääkis ta.

Vene vägede koosseisu suurendamisel võib olla kaks tähendust

Kiviselg kommenteeris ka Vene presidendi eelmise reede dekreeti, millega suurendatakse Venemaa relvajõudude isikkoosseisu 2,2 miljoni inimeseni, millest sõjaväelasi on 1,3 miljonit. Tema sõnul võib sellel olla kaks põhjust.

"Vene Föderatsiooni ametlike teadete sõnul toimub relvajõudude suurendamine ennekõike lepinguliste sõdurite arvelt, see tähendab, et sinna ei värvata otseselt rohkem ajateenijaid. Küll aga on sõjauuringute instituut peegeldanud oma arvamust, et pigem on tegemist Vene Föderatsiooni relvajõudude arvulise koosseisu hetkel oleva suurusega ja selle dekreediga lihtsalt üritatakse olukord viia vastavusse reaalsusega," ütles ta.

"Samas me ei saa ka välistada seda, et Venemaa relvajõud järgnevatel aastatel ikkagi oma isikkoosseisu kasvatavad. On ju ka öeldud, et meie piirkonnas taasluuakse Moskva ja Leningradi sõjaväeringkonnad, mis suure tõenäosusega kasvatab ka isikkoosseisu arvu Vene relvajõududes üldiselt ja samuti meie piiride lähistel. Aga pigem on oluline see punkt, et vastavalt eelmisel nädalal kajastatud Vene riigieelarvele ja nüüd ka isikkoosseisu kasvatamisele, suunatakse suurem hulk raha kaitse-eelarvesse. Ehk see näitab jätkuvalt Vene Föderatsiooni agressiivseid püüdlusi Ukraina sõda jätkata ja ka suuremat vastandumist läänele kui sellisele," tõdes ta.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: