Noored on asendanud sigaretid e-sigarettidega ja alustavad suitsetamist üha varem
Kui suitsetajate osakaal Eestis on üldiselt langustrendis, siis noorte seas on varasem sigarettide tegemine asendunud e-sigarettide tõmbamisega ning alustatakse sellega üha nooremana.
Igapäevasuitsetajaid on Eestis aasta-aastalt vähemaks jäänud ning eeskätt loobuvad suitsetamisest mehed. Noorte seas on aga praegu trend vastupidine, iseäranis tüdrukute ja noorte naiste seas. Põhjuseks e-sigaretid, mida saab magusate lisamaitsetega meeldivaks teha. Nii on eeskätt tubaka suitsetamisest loobumiseks mõeldud e-sigarettidest saanud lastele hoopis esimene samm nikotiinimaailma.
"E-sigarettide tarvitamine üldiselt on tõusuteel, eriti noorte hulgas. Seda me näeme küll viimastel aastatel, et see on järjest tõusvas trendis. /.../ Tänapäeva noored alustavad oluliselt varem kui seda varem tehti, nooremast east. Me räägime sellest, et täna see alustamisiga on 10-11," ütles sotsiaalministeeriumi kemikaaliohutuse ja keskkonnatervise juht Aive Telling.
"Kui varem tehti põhiliselt sigaretti või see esimene toode, millest alustati, oli tavasigaret, siis nüüd on näha seda, et just see esimene toode, millega alustatakse, on e-sigaret," ütles Tervise Arengu Instituudi alkoholi ja tubaka valdkonna vanemspetsialist Tiina Kuusik.
"Kui nüüd viimaseid uuringuandmeid vaadata, siis näiteks 11-aastaste seast on umbes 10 protsenti juba proovinud e-sigaretti. 15-aastaste seas juba ligi pooled on proovinud," lisas ta.
Mida varem aga nikotiiniga kokku puutuda, seda suurema tõenäosusega suitsetatakse ka hilisemas eas. Lausa pooled 15-aastased, kes teevad e-sigaretti või huuletubakat, suitsetavad paralleelselt ka tavalisi sigarette.
Telling kinnitas, et nikotiinitoodete tarvitamine mõnekümne aasta tagusega võrreldes noorte seas vähenenud ei ole.
Nikotiini sisaldavaid e-sigarette on alaealistel aga poest isegi lihtsam kätte saada kui tavasigarette. Kui e-sigarette ostes vanust ei küsitud või müüdi teadlikult alaealisele 60 protsendil juhtudest, siis tavasigareti sai sedasi kätte 45 protsenti alaealistest.
Prantsusmaa otsustas ühekordsed e-sigaretid keelustada. Eesti aga ei näe, et see meil soovitud efekti annaks, sest magustatud vedelikega e-sigaretid on juba praegu keelatud, kuid nende kättesaadavus vähenenud ei ole, sest Lätis on magusained jätkuvalt lubatud. Koolinoored hangivad neid mustalt ehk sotsiaalmeediakanalitest, kus vanust niikuinii ei küsita.
"See peaks olema tsentraalne lahendus ja kõikidele riikidele ühiselt. Ükshaaval selle probleemiga võidelda on päris keeruline," sõnas Telling.
Aluse e-sigarettide keelamiseks võib anda keskkonnaprobleem
Ent ühekordsed e-sigaretid on ka keskkonnaprobleem, mis võib saada aluseks nende keelamisel.
"Meie jaoks on oluline eelkõige, et need e-sigaretid saaksid kokku kogutud. Et nad ei oleks olmejäätmete hulgas ja ka tänaval," ütles kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik Piret Otsason.
E-sigaretid on elektroonikaseade ja neile laieneb tootjavastutus ehk need tuleks kasutatuna turult kokku koguda. Üldiselt aga näeb kogu Euroopa Liit neis kui ühekordsetes toodetes probleemi. Ühekordse plasti direktiiv aga neile ei laiene, sest see valmis enne, kui ühekordsed e-sigaretid tekkisid.
"See on selline uus toode, Euroopa Liidu regulatsioonid ei jõua nii kiiresti järgi kui uued tooted jõuavad turule. /.../ Ma ise ootaks, et Euroopa Liit elektri- ja elektroonikaseadmete osas tuleb tõhusamate meetmete ettepanekutega e-sigarettide osas välja," ütles Otsason.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"