Kooliaasta on läbi saamas, suur suvi ja kauaoodatud vabadus on peagi käes. Suvi toob uusi avastusi, festivale ning võimalusi olla sõpradega koos. Ahvatlus uusi asju proovida käib inimeseks olemise, eriti nooruse juurde.

Paraku võib muidu igati kiiduväärsest uudishimust saada oht lapse tervisele ja elule. Seda juhul, kui proovida ja katsetada soovitakse aineid, mida korralikud kauplejad lastele kunagi ei müüks, kuid mis ometigi nendeni jõuavad.

Tervise Arengu Instituut (TAI) avaldas eelmisel aastal raporti Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise kohta. Tegemist on osaga rahvusvahelisest uuringust, mida tehakse iga nelja aasta järel ning mis keskendub 11, 13 ja 15-aastaste kooliõpilaste tervisekäitumisele.

Kui alkoholi tarbimise vähenemine laste seas on rõõmustav tendents, siis e-sigarettide kasvav populaarsus on äärmiselt suur probleem. Uuringus osalenud 43 riigi seas on e-sigarette proovinud laste osakaal kõige suurem Leedus, Eestis ja Bulgaarias.

Kuidas lapsed lõksu langevad?

Eesti ühiskond on hetkel ilmselt üks liberaalsemaid maailmas. Noorte seas levinud YOLO (you live only once ehk sa elad ainult ühe korra) ja FOMO (ingl fear of missing out ehk kartus millestki olulisest ilma jääda) tunnetused kihutavad tegema ja proovima kõike uut, kuna elu on ju nii lühike.

Lapsevanemana näib õige olla pigem usaldav kui kontrolliv ning toetada oma last kõiges. Käskude ja keeldude maailm on ajast ja arust. Isegi kui lausalise vabakasvatuse propageerimine ei ole ehk enam nii moes kui mõned aastad tagasi, oleme ühiskonnana omaks võtnud, et tõde ja vale on suhtelised mõisted. Keegi ei saa kõike teada, kõik eksivad, sealhulgas lapsevanemad ja õpetajad.

Sotsiaalset keerukust on lisanud asjaolu, et lapsed ja lapsevanemad ei ole enam ammu samas infoväljas. Kuna laste omavaheline suhtlus on kolinud erinevatesse virtuaalkeskkondadesse, ei ole vanemal ka parima tahtmise juures võimalik teada saada, kellega, millal ning mis teemal laps suhtleb või millise suunamudija/reklaamitootja/ahistaja infoväljas viibib. Piirid ja reeglid oleksid justkui kadunud ning kui neid kehtestada tahetakse, tekitab selline teguviis lapses trotsi ja vastupanu.

Teismeliste kasvatamise raskustest on virnade viisi raamatuid kirjutatud, mistõttu näib, et vanematel tuleks see periood lihtsalt võimalikult vähese sekkumisega üle elada, usaldada oma lapsi ja anda neile ruumi elu avastada. Ja seda lapsed hea meelega teevad.

Noori ahvatlevad värvilised suhkrujoogipurgid, sh energiajoogid, mida kevadväsimusega võitlevad noored väljapääsuna näevad. Avatud on spetsiaalsed noortele suunatud kommipoed, mille reklaamimiseks kasutatakse suunamudijaid ja põnevaid osalusmänge.

Osav turundusvõte oli nimetada e-sigareti kasutamine veipimiseks, mis tekitab tunde, justkui polekski tegu suitsetamisega. E-sigaretid on loogiline jätk eelmistele moekaupadele, mis "kõigil teistel on" (kunagi olid näiteks spinnerid).

Kust lapsed e-sigarette saavad?

Maitsega e-sigarettide müük on Eestis ametlikult keelatud. See keeld ei kehti terves Euroopa Liidus, mistõttu jõuavad maitsestatud e-sigaretid Eestisse teistest riikidest läbi hangeldajate. Sellise ebaseadusliku äri oluliseks osaks on alaealised edasimüüjad, kes oma ea tõttu karistuse pärast muretsema ei pea.

Info selle kohta, kelle käest millal mida osta saab, levib noorte käes kiiresti. Suhtluskeskkonnad, kus tekst automaatselt kaob (nt Snapchat), pakuvad infovahetuseks turvalise võimaluse ning vahelejäämist ei peljata.

Tõenäoliselt ei saa 11-13-aastane laps ise arugi, et kui vanem sõber palub abi e-sigareti müümisel (näiteks põhjendusega, et peab ise samal päeval kuskil mujal olema), kasutatakse teda jõhkral moel ära. Samal ajal tekitab müügiga teenitud taskuraha motivatsiooni "sõpra" edaspidigi "aidata".

Ühe maitsestatud e-sigareti hind e-poes on umbes kümme eurot, alaealine tarbija saab selle diilerilt käest 20-25 euroga. Äri on tasuv ning lihtne, lapsi harjutatakse põrandaaluste müügikanalitega, mis omakorda loob soodsa pinnase ka teiste keelatud ainete levitamiseks.

E-sigaretid kahjustavad laste tervist

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 182 liikmesriiki on kokku leppinud selles, et e-sigarette tuleb käsitleda samamoodi tervist kahjustavate toodetena nagu traditsioonilisi tubakatooteid. Kuumutatavad tubakatooted sisaldavad enamasti ka mürgiseid lisaaineid, formaldehüüdi, atsetooni, arseeni, propüleenglükooli jt. Mõne toote aerosoolis võib taolisi aineid olla isegi kuni tuhat protsenti rohkem kui tavasigareti suitsus.

Nii nagu tavalised tubakatooted, sisaldavad e-sigaretid nikotiini (sh ka need, mida reklaamitakse kui nikotiinivabu), mis pärsib laste arengut, raskendab keskendumist, õppimist ja enesekontrolli. Tubaka ja e-sigareti kahjulikud mõjud on põhjalikult välja toodud veebilehel www.tubakainfo.ee. Spetsiaalselt koolide jaoks on TAI koostanud juhendi "E-sigarettide tarvitamise pidurdamine ja ennetamine koolis".

Kooli või kodu ülesanne?

Kuigi TAI juhend on suunatud koolidele, tuleb laste kaitsmise eesrindel seista eelkõige lapsevanematel. See tähendab, et tuleb julgeda oma teismelise silmis ebapopulaarne olla.

Lisaks usaldamisele tuleb õppida ka lapse kontrollimist. Tuleb uurida, kes on lapse sõbrad, kus ta viibib ning millele kulub tema taskuraha. Ehmuda ei tohi esimeste ukseprõmmutamiste peale, see käib asja juurde. Lapsevanemat aitavad sel keerulisel perioodil www.tarkvanem.ee, suurepärast tööd teeb Gordoni perekool.

Mõtteid tasub vahetada ka teiste lapsevanematega, kuid alati ei saa lähtuda nendelt kuuldud soovitustest. Näiteks on lastevanemate hulgas üsnagi levinud soovitus lapsele kodus keelatud aineid pakkuda. Alkoholi on oma 11-15 aastastele lastele TAI raporti andmetel pakkunud ligi üks kolmandik lapsevanematest.

Lapsevanema kohustus on oma lapsele edasi anda selge seisukoht, et alaealistele keelatud ained – nii alkohol kui (e-)sigaretid - on keelatud. Hoides ära või lükates edasi ühe tervist kahjustava aine tarvitamist, on lapsevanema võimuses ennetada teiste uimastite tarvitamist. Lapsevanema selge sõnum ja usalduslik suhe lapsega ei peaks olema üksteist välistavad asjad.

TAI kooliõpilaste uuringust ilmnes, et sellest, kui lihtne või keeruline on lapsel oma vanemaga rääkida, sõltub lapse tervis ning heaolu. Seega tasub võtta aega ja valida lapse jaoks sobiv koht ning viis, kuidas rääkida lapse muredest, tema õigustest aga ka kohustustest, keeldudest ja reeglitest.

Millised on mängureeglid meie riigis

Õigusriigi aluseks on ühiselt kokku lepitud mängureeglid. Nii nagu ei ole võimalik jalgpalli ilma reegliteta mängida, ei saa ühiskonnad ilma seadusteta toimida. Piirid lubatu ja keelatu vahel on kirjas erinevates õigusaktides. Eestis on e-sigarettide omamine, müük ja tarvitamine alaealistele keelatud. Ehk siis kõik need Eesti inimesed, kes alaealistele e-sigarette müüvad ja alaealised, kes e-sigarette "veibivad", on seaduserikkujad, kes tuleks vastutusele võtta.

Paradoks on selles, et Eesti riigil ei jätku ega hakka ka kunagi jätkuma selleks vajalikku ressurssi. Kui tahta, et riik läbi kontrolli ja karistuste e-sigarettide ebaseadusliku leviku ja kasutamise lõpetaksid, tuleks politsei ridadesse värvata senisest kordades rohkem töötajaid.

Isegi kui meil oleks kasutada piiramatul hulgal ressursse, ei sooviks me elada riigis, kus iga meie liigutust keegi kontrolliks ja karistaks. Oleme mängureeglid kokku leppinud ja me peame nende järgi ise mängima. Kui vaja, siis kaasmängijaid ise korrale kutsudes.

Suitsuvaba suvi

Koolivaheajal saavad teenitud puhkuse õpetajad, kelle valvas pilk noori koolipäevadel saadab. Noored on senisest rohkem omapäi ja kuigi nad näevad juba täitsa suured välja, on nad ikka veel lapsed, kes vajavad vastutustundlike täiskasvanute kaitset.

Tüdrukud, kes lava ees lõhnavas mürgipilves hüppavad, väärivad suitsuvaba muusikaelamust. Loodan, et iga vastutustundlik ja oma fännidest hooliv artist mõtleb selle peale ja leiab võimaluse, kuidas oma publikut mürgi eest kaitsta. Nulltolerants keelatud e-sigarettide suhtes võiks olla kontserdikülastajale juba varem selgeks tehtud kas siis piletiostukeskkonnas või kontserdipaiga väravas.

Lapsevanematele soovin kindlameelsust ja julgust tuletada nii enda lastele kui ka laste sõpradele meelde, milliste reeglite järgi me siin oma väikses turvalises Eestis elame. Võimalik, et lapsed ei ole veel midagi kuulnud oma õigustest, kohustustest ja keeldudest, millest kirjutatakse Riigi Teatajas, kuna Tiktokis ja Youtube'is neid meie ühiseid mängureegleid ju pole.

Oma alaealise lapse heaolu ja tervise eest vastutab lapsevanem. Mustvalgelt on see kirjas lastekaitseseaduses. Samas seaduses on loetletud lisaks vanematele ka hulk teisi osapooli, kuid nende roll on sekkuda siis, kui lapsevanem ei ole oma ülesandega hakkama saanud. Lapsevanema vastutus kestab 18 aastat ja seda tõsiasja oma teismelisele meelde tuletada ei tee paha.