Praeguseks, mil jää ja lumi on katnud teed ja ehitusobjektid, on tee-ehitus pausil kuni kevadeni. Töid Tallinna kesklinnas küll tehakse, kuid need on väiksemad tegemised: trammi kontaktvõrk, foorid, tänavavalgustus. Sveti sõnul tehakse seda selleks, et kevadel saaksid suuremad tööd kiiremini käima minna.

"Vanasadama trammiliini ehitusega on veel terve üks ehitushooaeg ees ja me soovime, ütleme niimoodi, võtta õppust nendest kogemustest, mis olid meil sellel aastal. Teatud ühistranspordiliinide ja liikluse ümberkorraldused peavad toimuma ka järgmisel aastal trammi ehitusega seoses ja me soovime neid paremini ette valmistada. Selleks, et liiklejatel oleks selgem, kuidas liikuda. Selleks, et ühistranspordi kasutajatele oleks need teekonnad selgemad. Et jalakäijatel oleksid teekonnad mugavamad ja loogilisemad," rääkis Svet.

Seda, mis tegelikult hakkab tallinlasi kesklinna liikluses järgmisel kevadel ja suvel ees ootama, saab Sveti sõnul täpsemalt rääkida talve lõpupoole. Kindel on see, et kesklinna suuri ristmikke enam täielikult kinni ei panda.

"Hobujaama ja Kaubamaja ristmik ei peaks suures mahus enam kinni minema. Pigem ootab meid trammiteede ühendamine Linnahalli juures, kuna Vanasadama tramm läheb kokku Põhja-Tallinna trammiliiniga. Seal tööd kindlasti tekitavad mingil hetkel ebamugavusi trammi kasutajatele ja teistele liiklejatele," ütles abilinnapea.

Suured tööd on veel ees kesklinnas ka Hobujaama ja Laikmaa tänaval. Üldine pilt peaks liiklejate jaoks olema siiski rõõmustavam kui sel suvel.

"Me kindlasti ei oota, et olukord hakkab olema sama keeruline nagu möödunud suvel. Me soovime, et need muutused, mis tulevad, ei valmistaks nii palju peavalu ja ebamugavusi inimestele," ütles Svet.

Töödega jäädi eelarve piiresse

Kesklinnas toimuvate ulatuslike ümberehitustega on vähemalt praeguseks jäädud enam-vähem prognoositud eelarve piiresse.

"Mingeid olulisi eelarve ületusi meil ei ole juhtunud. Küll on seda, mis tavaliselt kesklinnas ehitamise puhul juhtub, et see pilt, mis avaneb siis, kui tee kaevatakse üles, ei vasta alati kaartidele ja skeemidele ja plaanidele, mis meil on olemas, ja sellest johtuvalt tuleb ette ootamatuid muutusi," lausus Svet ja tõi näiteks Härjapea silla leidmise. See läks linnale maksma paarkümmend tuhat eurot ja nädal aega pausi ehitustöödes.

"Muidugi oli ka muid, väiksemaid muutusi, mis võib-olla ei pälvinud nii suurt tähelepanu, aga mis tegelikult nõudsid ehitajatelt päris suurt pingutust ja väga kiiret tegutsemist. Aga üldjoontes jäime linnaeelarve piiridesse," lausus abilinnapea.