Eesti kaitsevõime on aastaga hüppeliselt kasvanud
NATO pööras pilgu taas oma idapiirile juba tunamullu pärast Venemaa täiemahulise sõja algust Ukrainas ning nüüdseks on see uus kaitsehoiak täidetud konkreetsete plaanide ja lubadustega. Eesti kulutab enneolematult palju kaitsele, samas on paljude uute relvade Eestisse jõudmine ja uute plaanide läbi harjutamine veel töö, mis tuleb ära teha järgmise paari aastaga.
Aastaga on Eesti kaitsevõime hüppeliselt kasvanud. Eesti on ostmas mitte ainult suurel hulgal laskemoona ja varustust, vaid ka uusi võimsaid relvi, mille sarnaseid Eestil pole kunagi olnud.
Selleks, et kõiki neid relvi kasutada ning liitlaste üksusi Eestis juhtida, on kaitsevägi loonud diviisi – üksuse, mille ülesanne on sisuliselt kogu Eesti sõjaväelise kaitse kordineerimine.
"Näiteks, kui õhuväe lennukid tahavad anda tuletoetust maaväele, siis on just diviis see, kes ühelt poolt ütleb, kuhu seda täpselt vaja on, aga teiselt poolt ka hävitab oma suurtükitulega vastase õhutõrjevahendeid selleks, et lennukid üleüldse õigesse kohta kohale tuleksid," selgitas diviisi ülem kindralmajor Veiko-Vello Palm.
Ehk diviis hoolitseb selle eest, et nii Eesti kui ka liitlaste sõdurid sõdiks ühes rütmis, et nõrka kohta Eesti kaitses ei oleks, et vaenlasele jääks ainult halvad valikud.
Tarnete mõttes on mööduv aasta juba kolmas rekordaasta, ütles riigi kaitseinvesteeringute keskuse peadirektor Magnus-Valdemar Saar.
"Sel aastal me tarnime kokku materjali 500 miljoni euro ulatuses, millest lõviosa on laskemoon. Me oleme ostnud juurde automaate, õlalt lastavat õhutõrjet, täiendavalt kuus K9 liikursuurtükki, palju igasugust muud varustust," loetles Saar.
Sel aastal sõlmis kaitseinvesteeringute keskus ka mitu uut hankelepingut. Nende seas näiteks keskmaa õhutõrje ostmine Saksamaalt. See lubab esimest korda Eestil endal tabada kõrgel lendavaid vaenlase lennukeid. Keskmaa õhutõrje jõuab Eestisse 2025. aasta lõpuks.
"Tarneaeg on üks olulisi kriteeriumeid. Väärtustame loomulikult neid, kes tarnivad kiiremini," märkis Saar.
Seda kõike ei tee Eesti üksi. Juulis kinnitas NATO uued kaitseplaanid ehk kuidas päriselt täita lubadus, et NATO kaitseb igat tolli liitlasriikide pinnast. Kui need on suured strateegilised plaanid, siis veel peavad kõik väiksemad üksused, sealhulgas Eesti diviis oma plaanid uuendama ning läbi harjutama, ütles kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Tuuli Duneton.
"Lisatugevdusbrigaad, mille Ühendkuningriik on Eestile lubanud panustada Eesti diviisi koosseisu, tuleb täies koosseisus õppustele aastal 2025. Siis on kogu nende taktikaliste plaanide kokkuharjutamise aasta," rääkis Duneton.
Sama toimub teistes Balti riikides, Poolas, kogu NATO idatiival. Põhjas kindlustab NATO julgeoleku Soome liitumine, peatselt tõenäoliselt ka Rootsi.
Kuigi Eesti kaitsevõime pole kunagi nii tugev olnud, ei ole ka taasiseseisvunud Eesti ajaloos oht varem nii suur olnud, tõdes Palm.
"Meil on olemas nüüd üks suur riik Euroopas ja Aasias – Venemaa –, kes arvab, et sõjalise jõuga saab probleeme lahendada. Kui nad seda korra on teinud, nad teevad seda ka uuesti," tõdes Palm.
Kui Venemaa peaks Ukraina visa vastupanu murdma, on Vene sõjavägi ohuks naaberriikidele kohe, sõnas Palm. Siiski rõhutas Duneton, et otsest sõjalist ohtu Eestile praegu ei ole ning ei ole näha, et ka paari kuu jooksul tekib. Aastate vaates samas nõuab sõja ära hoidmine mööduva aastaga võrdväärset pingutust.
"Peame tegema nüüd ja lähiaastatel nii palju kui seda võimalust on kõik selleks, et riik oleks valmis võimalikuks konfliktiks. See on meie kodu, see on meie riik ja me peame selle eest seisma," ütles Duneton.
Toimetaja: Merili Nael