Eelarvepuudujääk ulatus oktoobri lõpuks 1,5 protsendini aasta SKP-st

Valitsussektori eelarvepuudujääk oli oktoobri lõpuks 600 miljonit eurot, mis moodustab rahandusministeeriumi viimase prognoosi järgi 1,5 protsenti aasta oodatavast SKP-st. Defitsiit ei ole kujunenud nii suureks, kui riigieelarve koostamisel oodati.
Valitsussektori tasanditest olid kulud tuludest suuremad keskvalitsuses, kohalikud omavalitsused olid tasakaalus ja sotsiaalkindlustusfondid ülejäägis.
Valitsussektori puudujääk tervikuna oli möödunud aastaga võrreldes 530 miljoni euro võrra suurem nii keskvalitsuse kui omavalitsuste halvema eelarveseisu tõttu.
Oktoobris süvenes keskvalitsuse (peamiselt riigieelarve) puudujääk 24 miljoni euro võrra peamiselt suurenenud sotsiaaltoetuste ning vähenenud keskkonnatasude tõttu eelmise kuuga võrreldes. Kümne kuu kokkuvõttes on enim kasvanud toetused, peamiselt sotsiaaltoetused, ning finantskulud.
Keskvalitsus oli oktoobri lõpus 772 miljoni euro suuruses eelarvepuudujäägis, mis oli aasta varasemaga võrreldes 506 miljoni võrra suurem aeglustunud maksutulude kasvu ning kulude kiirema kasvutempo tõttu.

Tervisekassa ja töötukassa eelarvepositsioon oli oktoobri lõpu seisuga 172 miljoni euro suuruses ülejäägis. Tervisekassa eelarvepositsioon oktoobris ei muutunud, ulatudes 145 miljoni euroni, mida on aasta varasemaga võrreldes 16 miljoni võrra enam. Töötukassa ülejääk püsis oktoobris 27 miljoni euro tasemel, mida on aasta varasemaga võrreldes miljoni võrra vähem.
Kohalike omavalitsuste eelarvepositsioon jõudis oktoobri lõpuks tasakaaluni, mis on 39 miljoni euro võrra aastatagusest halvem tulemus. Oktoobris eelarvepositsioon paranes tänu riigieelarvest makstava toetusfondi kasvule ning maamaksu laekumisele.
Riigieelarveliste asutuste kogukulu suurenes oktoobris eelneva aastaga võrreldes 172,2 miljonit eurot ehk 14,8 protsenti, mistõttu oktoobri kogukulude mahuks oli 1,335 miljardit eurot. Kuludest suurenesid enim kodumaised toetused ja edasiantud maksutulud.
Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantava maksutuluta, suurenesid oktoobris 724,9 miljonilt eurolt 871,7 miljoni euroni ehk 146,9 miljonit eurot eelneva aasta oktoobriga võrreldes, mis teeb aastaseks kasvutempoks 20,3 protsenti. Kasv tulenes peamiselt sotsiaal- ja tegevustoetustest ning finantskuludest.