X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Ministrid elektrikatkestustest: lõpuni neid ära hoida ei saa

Lumekoormuse all pikali kukkunud elektripost.
Lumekoormuse all pikali kukkunud elektripost. Autor/allikas: Olev Kenk/ERR

Siseminister Lauri Läänemets, kaitseminister Hanno Pevkur ning majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo tõdesid valitsuse istungi järgsel pressikonverentsil ilmaoludest tingitud elektrikatkestusi kommenteerides, et olukorra muutmiseks napib ressursse ning inimesed peaksid eriolukordadeks paremini valmis olema. Regionaalminister Madis Kallas rõhutas siiski, et eelmise aasta Saaremaa kogemuse kohaselt on elektriliinide katkemist võimalik suuresti ja säästlikult vähendada.

ERR toob siinkohal ära ministrite vastused Delfi ajakirjaniku küsimusele, mida teeb riik, et juba mitmendat talve järjest toimuvaid massilisi elektrikatkestusi vähemaks jääks.

Läänemets: Me praegu investeerime iga aasta elektrivõrkudesse 30 miljonit eurot selleks, et sellised suured katkestused ei juhtuks. Kui me tahaks sinna rohkem panna, siis peab olema ühiskondlik kokkulepe, inimesed peavad ka oma elektriarvel rohkem maksma selle eest.

Mis puudutab Lõuna-Eestit, siis [mul] on tõesti väga kahju nendest inimestest, et nad sellises olukorras on. Aga me peame mõistma, et kui tavaliselt ka sajab seal kandis nii palju lund, siis seekord see lumi mitte ei pudenenud okstelt maha, vaid ta jääb okste peale, tõmbab väga suuri puid maha. Nii tihti seda ei juhtu.

Nagu ma enne ütlesin, siis üks asi, mida Elektrilevi püüab teha on liinide ümber koridoride laiendamine. Aga see puudutab tõesti ka eramaaomanikke, et nad peavad lubama seda. Muidu nendest kohtadest, kus eramaa pealt  liinid läbi lähevad ja pole lepingut nii laia koridori peale tehtud, siis tegelikult peaks seda lubama, et me saaks sealt ka neid puid ära võtta.

/---/

Meil on kümneid tuhandeid kilomeetreid elektriline ja tõesti neid kõiki ei ole võimalik maa alla viia, see maksaks 2,4 miljardit eurot ja me kõik saame aru, et seda pole võimalik teha. Alati jäävad sellised võimalused ja rikked, kui kuskil piirkonnas palju lund sajab.

See on lihtne näide, meil on lihtsalt nädal aega lund sadanud, mitte midagi muud -  ja täna on vaja inimestel varusid kodus, täna on vaja plaani, et kuidas ma saan oma maja soojas hoida. Täna on vaja seda kogukonnatunnet, et kui minu külas või kortermajas elab ka mõni eakas inimene või liikumispuudega inimene, siis ma muretseks, et kuidas temal läheb. Kõik see, mida päästeamet ka inimestele koju on soovitusena saatnud, et kui midagi sellist juhtub, siis see on päriselu ja seda juhtub. Me ei räägi ju mingitest tohutustest lumetormidest isegi, me lihtsalt nädal või pära sadanud lumest.

Minul oleva Elektrilevi info kohaselt on täna ettevõtte kogu võimekus suunatud selle probleemi lahendamisele.

Lumised elektriliinid. Autor/allikas: Margus Muld/ERR

Riisalo: Jah, loodus on loodus, ega tema vastu ei saa, aga temaga tuleb ka õppida koos elama. Ühinen siin siseministri üleskutsega, et kõik, kes me siin elama väljaspool linnu, saame selles olukorras kaasa aidata.

Tuues paralleeli Ukraina teemadega, siis mõnes mõttes on kõik sellised sündmused meile üks õppus, et me peame ka keerulistes oludes hakkama saama. Mis loomulikult ei tähenda seda, me ei peaks teemaga tegelema ja praegu on sobilikult meil (valitsuses - toim.) just terve energeetika valdkond laua peal. Kliimaminister seda veab, aga loomulikult tegeleb sellega ka hulk teisi ministreid. Ilmselt tuleb selle käigus ja nende sündmuste käigus ka sellele kriitiliselt otsa vaadata. Alati on ju küsimus selle õige optimumi leidmises – kui palju me oleme valmis investeerima, mis võimekused meil selleks on, mida me selle arvelt vähem teeme ja kui palju on inimesed seda kulu elektriarvete näol enda kanda võtma.

Aga isiklikus plaanis julgen öelda, et nii kui reedel tööpäev lõppeb, suundun Lõuna-Eestisse ja lähen sõpradele appi, et neid liine seal üle koputada, õigemini neid puid, mis seal liinide ääres on, et risk oleks väiksem, et need juhtmed liinide peale ei langeks.

Läänemets: Vabandust-vabandust Tiit ma pean ütlema, et soovitus on see, et ärge seda tehke või siis kuskil väga eemal, seal võib juhtuda, et puu kukubki liini peale, siis võib õnnetus juhtuda. Kindlasti saab, Tiit, teistmoodi ka aidata.

Aga ma ütlen, et kohalikud kriisistaabid tegelikult ju toimivad ning päästeametile ja teistele institutsioonidele sealt tagasisidet ja olukorra ülevaadet antakse. Selle koha pealt ma kiidan kohalikke omavalitsusi - väga tublilt omavad nad täna ülevaadet, nii palju, kui nende võimekuses on ja nad tegutsevad. Ja tegelikult ka nii palju, kui seda ressurssi, mis puudutab generaatoreid - nii kohalike omavalitsuste kui päästeameti omasid – kasutatakse ka. Aga lõppkokkuvõttes koha pealt ikka öeldakse ka, mis see kohapealne vajadus on, et siis riik sealt toetab.

Pevkur: Me oleme selles mõttes üsna eriskummalises aastas, et see lumi, mis on alla tulnud, on jäänud puude külge, kuna ei ole tuult olnud, ei ole vihma olnud ja külmunud. Kui te käite ka näiteks suusatamas, Harku metsas, siis te näete, et nende liinide ümber on päris korralik lumi ja see lumi on päris raske. Ja selle pärast need puud ongi sellises seisus ja kukuvad ümber, et lumi on raske. Kairo Kiitsak ütles, et nädalavahetusel läheb sulaks.

Aga nali naljaks, kindlasti tuleb loodusega koos elada. Ja kui kellegi on ettekujutus, et me suudame viia kõik liinid maa alla, mis seda riski kõvasti vähendaks, siis ma arvan ka, et maksumaksja seda vastu ei võtaks.

Palun ka omalt poolt kõikidelt mõistvat suhtumist, ega siis me ei saa looduse vastu igal pool olla. Tuleb järgmine kord – siin aastaid tagasi oli suur jaanuaritorm, mis lõhkus väga palju puid, metsi ja ka liine, mis metsades olid – ja nende oludega tuleb hakkama saada. Mitte ei saa lõpuni kõike ennetada. Kui palju on võimalik ennetada, seda saab, aga ma olen selles osas nõus Tiiduga, et kusagil on tasakaal maksumaksja võimalustes ja inimeste enda võimalustes.

Inimeste pahameel on loomulikult õigustatud, aga selle reaalne lahendus on ikkagi see, et me oleme nendeks kriisideks rohkem valmis – ükskõik, kas iga üksikisiku tasandil läbi koduse generaatori või siis riiklikult ja eelkõige Elektrilevi poolt ja nende ettevõtete poolt, muutes liine turvalisemaks. Aga siin tuleb kohe järgmine küsimus: kui Elektrilevi ütleb, et me tahame rohkem metsa maha võtta selleks, et liinide ümbrused oleks puudest vabad, siis on kindlasti küsimus, et kui palju me metsa maha võtame. Siis tuleb järgmine küsimus, et kas see on ikka õigustatud, et me selle metsa sealt maha võtame. See on selline igikestev võitlus ja pigem tuleb õppida loodusega koos elama, mitte lõpuni selle vastu võidelda.

Kallas: Eelmise aasta 14. detsembril oli täpselt sama olukord Saaremaal, see kestis mõnel puhul üheksa päeva ja valitsus pidas igasuguseid kriisikoosolekuid jaanuaris ja veel märtsis. Tegelikult kogu suve läbi traktorid ja harvesterid töötasid ja peab ütlema, et sellel oli mõju. Saaremaal on elektrikatkestuste osakaal võrreldes eelmise aastaga oluliselt vähenenud võrreldes teiste Eesti piirkondadega.

Eks riik saab siin väga palju teha ja ma arvan, et elekter on mõnes mõttes inimõigus ja ma arvan, et need inimesed, kes on viiendat-kuuendat päeva või eelmisel aastal saarlased mõnel puhul üheksa päeva ilma elektrita, siis see jutt, et see on loodus, siis seda on hea rääkida, aga elage ise korra elektrita kasvõi 24 tundi rääkimata siis viiest-kuuest päevast.

Ma arvan, et riik võtab siin kindlasti ka need piirkonnad ette, Saaremaa puhul reageeriti otsustavalt, jõuliselt ja see ei olnud ka ülemäära suur kulu vaadates riigi ressursse. Me ei räägi igast üksiktalust, me rääkisime suurtest alevikest, kus oli elekter ära mitmeid päevi. See on nagu lubamatu 21. sajandil Eestis.

Vaata ministrite sõnavõtte siit:

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: