Härm selgitas "Esimeses stuudios", et viimaste nädalate Lõuna-Eesti elektrikatkestuste likvideerimisega tegelesid kõik brigaadid, keda vähegi saata oli, lisaks tulid appi ka Läti brigaadid.

Kui praegu on Elektrilevil 100 brigaadi, siis 15 aastat tagasi oli neid kaks korda rohkem. Tänavuse oktoobritormi riketega tegelemiseks oleks aga vaja olnud üle 300 brigaadi.

"Me tegime arvutuse, et kui tahaks 16 tunniga kõik rikked likvideerida, siis oleks meil olnud vaja umbes 360 brigaadi. Meil on 100, oleks 360 vaja. Ongi hästi lihtne öelda, et mida te siis ootate, võtke nad tööle. Meie esimene mure on see, et Eestis elektrikke ei ole," ütles Härm ja lisas, et Elektrilevi asub nüüd ise elektrikke koolitama.

Teine mure brigaadide juurde palkamisega on tema sõnul see, et neile elektrikele on vaja ka palka maksta ja see tõstaks ettevõtte püsikulusid märgatavalt.

"See ongi see tasakaalu otsimise küsimus. Kui meil oleks 360 brigaadi, siis meie püsikulud aastas oleks 50 miljonit eurot kõrgemad. 50 miljonit eurot püsikulude kasvu tähendaks tarbijale 18-19 protsenti võrgutasu tõusu. Aga see ongi küsimuse koht: kas me tahame kiiremini reageerida, siis maksame rohkem, või me tahame rohkem investeerida, maksame rohkem, või me lepime sellega, et /.../ meil ongi erinevad piirkonnad ja seal on erinev teenusetase. Aga see on see otsus, mille peab tegema riik, see ei ole otsus, mille mina saan teha Elektrilevis," rääkis Härm.

Tema hinnangul võiks muuta Eestis ka reageerimiseks mõeldud aega pikemaks.

"Viimased aastad me oleme elanud selle sõnumiga, et igal pool peab võrguteenus olema ühetaoliselt kättesaadav. Ja see teebki meie elu hästi raskeks selles vaates, et me tahame ühesugust teenust igal pool, mis tähendab, et me peame hajaasustuses väga palju rohkem investeerima. Aga samas me teame, et sealt tuleb väga palju vähem edastusmahtu ja väga palju vähem ka võrguteenuse eest tasumist. Ma arvan, et see mõistlik lahendus ongi see, et me ühtepidi ütleme nagu soomlased on öelnud, et 72 tundi peab iga inimene ise hakkama saama veeta, elektrita, kaugkütteta. Meie täna ütleme, et see on 16 tundi. Võib-olla me peaksimegi ehitama enda kogu võimekuse selliselt, et meil on 72 tundi aega reageerida ja siis me suudame seda lubadust täita," rääkis ta.

Kui oktoobritormi eest maksis Elektrilevi rikete eest inimestele hüvitisi umbes 370 000 eurot, siis ka detsembri hüvitised võivad ulatuda 300 000 kuni 400 000 euroni.

Lähipäevadel asub Elektrilevi tegema töid liinikoridorides ja seetõttu võib mitmel pool olla plaanilisi elektrikatkestusi. Härm kinnitas, et pühade ajal plaanilisi katkestusi ei tehta.

Kõigi liinide maa alla viimine maksaks kolm miljardit eurot

Selleks, et teha Eestis kõik elektriliinid ilmastikukindlaks ehk viia need maa alla, oleks Härmi sõnul vaja kaks-kolm miljardit eurot. Härm tõdes, et seda raha Elektrilevil ei ole ja see tähendaks tarbijatele ka kahekordset võrgutasu hinda.

"See pole lahendus, mida me ise soovitame. Me ise oleme välja arvuanud, et 1,2-1,5 miljardit oleks vajalik investeeringumaht, siis me saaksime asulatevahelised liinid viia maakaablisse, ülejäänud õhuliinid teha ilmastikukindlaks selles vaates, et need on õhuliinid, kus on isoleeritud juhtmed. Tõsi, kui 30 meetri pikkune puu sinna peale kukub, siis ta lõhub ka selle liini, aga kui kukub oks, siis ei lõhu. Me räägime ühest kuni 1,5 miljardist eurost investeeringust, mis tarbijale tähendab ainult kolmandiku võrra kõrgemat võrgutasu," selgitas Härm.

Kliimaministeerium Kristen Michal ütles, et Elektrilevi peab elektrivõrku rohkem investeerima. Härmi sõnul on Elektrilevi investeerinud viimastel aastatel rohkem kui kasumit teeninud. Investeeringute tegemiseks on ettevõte võtnud laenu.

"Viimase viie aastaga on meie laenukoormus kasvanud üle 130 miljoni euro. ühel hetkel tuleb ettevõttele lihtsalt piir ette," lisas Härm.

"Mina ootan seda, et Elektrilevil tekiks võimekus investeerida. Ma olen rääkinud kliimaministeeriumiga, konkurentsiametiga ja minu ettepanek on see, et meil on vaja põhimõtteliselt tariifi struktuurimuudatust. See põhimõtteline muudatus seisneb selles, et kui Elektrilevil on võrk, see on meie kõigi ühine vara, selle asendamise väärtus on 5,6 miljardit eurot. Me teame, et selle võrgu eluiga on 40 aastat ehk 1/40 võrgust me peaksime igal aastal uuendama ja uuendamiseks me tariifist saame raha jääkväärtuse alusel ja see jääkväärtus on 900 miljonit. Sealt tulebki see probleem, et meil on vaja saada asendamiseks piisav raha tariifist," rääkis Härm.