X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Britt Vahter: elektrikriisist saab kiiresti kobarkriis

Britt Vahter
Britt Vahter Autor/allikas: Erakogu

Paberil võib tunduda, et iga kriis on lahendatav. Päriselus saab elektrikriisist kiiresti kobarkriis. Rõuge vallas läbielatu on mikromahus ja jääb suurele osale Eestist arusaamatuks, aga kui selline olukord peaks olema üle-eestiline, siis oleme mõne päevaga kaotanud kontrolli kõige üle, kirjutab Britt Vahter.

Rõuge vallas on mitmed külad olnud elektrita alates 24. novembrist. Vool tuleb tagasi mõneks tunniks ja kaob siis jälle päevadeks. Nii on näiteks Harjuküla ja selle ümbruse elanikel tulnud 24. novembrist 15. detsembrini elada üle 12 katkestust ja istuda küünla või generaatorielektri valgusel 252 tundi. Päevadesse arvutatuna on see kokku ligi 11 ööpäeva pimedust 22 päeva jooksul.

12. detsembril kadus elekter Mõniste piirkonnas. Mõne tunni möödudes oli side katkendlik ning lõpuks kadus täielikult. Ilmnes, et ka Murati küla oli juba ööpäev sideta. Kuna valla teenuseid Muratis ei ole, siis saabus info läbi elanike, kes andsid sellest teada levipiirkonda jõudes. Kõik need külad ja piirkonnad on piiriäärsed: Mõniste Läti piiri ääres, Murati vastu Läti piiri ja Vene piirist 20 km kaugusel.

Kui elekter on mõnda aega kadunud, siis kaob ka side. Inimesed ei saa teada anda rikkest ega muud teavitada. Ka neile pole võimalik infot anda. Helistada saab vaid numbrile 112 kuni telefoni aku toimib. Kui aku on tühi, siis on kõik. Kuna raske lume tõttu langevad puud ka teedele, siis võib tekkida olukord, et liikuda ei saa ja teatada samuti ei saa. Kui tekib tõsisem tervisemure, siis väljakutset teha ei saa ja appi ei tulda.

Elektrikriis mõjutab kõigi teenuste pakkumist

Elektrikriis ei ole ainult elektrikatkestus, see mõjutab kõigi teenuste pakkumist. Riik peab mõistma, et olukorrad, kus teenused kaovad, nõuavad koordineeritud tegevust mitme ametkonna poolt.

Mõniste kool asub Kuutsi külas, kus elekter kadus 12. detsembri lõuna paiku. Lisaks oli elekter ära Mõniste külas, kus asub valla hooldekodu Pihlakobar. Kuna õhtuks puudus prognoos elektri taastamise kohta, puudus side koolijuhi ja juhtivtöötajatega, siis tegi valla kriisimeeskond otsuse jätta kool ja lasteaed järgmisel päeval ära ning teavitada sellest läbi Vikerraadio. Õhtu jooksul saadi ühendus kooli personaliga ning kool korraldas vanemate teavitamise läbi erinevate mooduste, sh kasutati käskjalga.

Järgmisel päeval jäi kool ära ka Rõuges, ülejärgmisel päeval kool ja lasteaed Varstus. Ikka elektri puudumise tõttu. Kuna elektrit pole ka ümberkaudsetes kodudes, siis distantsõpet korraldada ei saa. Väiksemate klasside õpilaste koju jätmine on väga tülikas omakorda lapsevanematele. Valla poolt saavad lahendused olla sellised, et kui ühes koolis on elekter ära, siis korjatakse lapsed ikkagi kokku ja viiakse teise kooli, kus on elekter ja saab nii süüa kui ka soojas olla.

Kõik küttesüsteemid avalikes hoonetes üle Eesti toimivad enamasti elektri toel. Hoonetes on kas maaküte, õhk-vesi lahendused, gaasi-, õli- või hakkepuidukatel. Elekter on see, mis hoiab süsteemi käigus. Kaob elekter, kaob ka küte. Sama on vee- ja kanalisatsioonisüsteemidega: et saada vett, peab olema elekter. Kui kanalisatsioon pole just isevoolne, siis tuleb pumbad tööle panna, et fekaalid üllatuslikult potist ei tervitaks. Elektrist sõltub side ja kütuse kättesaadavus. Kõigi teenuste tarbimisel ja pakkumisel oleme kõige enam sõltuvuses just elektrist.

Probleemid ja ettepanekud

1. Kagu-Eestis on puude kõrgused 30+ meetrit. Liinide hooldus Kagu-Eestis on probleemne maastiku, metsa, soode tõttu. Praeguste reeglite järgi peab madalpinge liinikoridor olema mõlemale küljele puhastatud kahe meetri ulatuses, keskpingeliin kümme meetrit mõlemale poole, kõrgepingeliin 25 meetrit mõlemale poole. Õhuliinide puhul tuleb kaitsevööndit väljaspool õue- ja tiheasustusalasid laiendada nii madal- kui ka keskpingeliinide puhul.

Tõenäoliselt jätkuvad probleemid ka liinikoridore laiendades, sest mets ja võsa kasvavad kiiresti ning hoolduskoormus on kõrge. Võib-olla tuleks siiski paigaldada maakaabel, kuigi see on oluliselt kallim.

2. Elektrilevi peab võtma endale suurema vastutuse kommunikatsioonis ja klientide teeninduses, eriti juhtudel, kus elekter on ära olnud juba pikemat aega. Automaatvastajaga suhtluse pakkumine ei ole piisav. Kui on siderikked või ei suudeta kliente telefoni teel teavitada, siis tuleb infot anda läbi rahvusringhäälingu. Dispetšer ei pea tegelema olukorrale õigustuste otsimisega, vaid võtma teated vastu ning edastama need operatiivselt sinna, kuhu tarvis.

3. Elektrilevi olukorrateadlikkusest. Kuna madalpinge rikked ei jõua automaatselt MARU kaardile, siis ei eksisteeri probleemi seni, kuni klient rikkest teatab. MARU kaardile jõuab rike alles siis, kui meeskond on probleemi tuvastanud. Kui piirkonnas puudub side, siis ei teagi Elektrilevi riketest, sest teatada ei saa.

4. Riik on õhuke, aga elektri toimepidevus on suur risk kogu riigi julgeoleku vaates. Kui Elektrilevil pole piisavat inimressurssi olukorra lahendamiseks, siis tuleb teha koostööd teiste asutustega, luua juriidiline ja tehniline valmisolek koostööpartnerite kiireks kaasamiseks nii avalikust sektorist kui ka erasektorist.

5. Terve eelmine nädal oli Rõuge valla jaoks tegu kriisiga, kus katkes haridusteenus ja ohus oli üldhooldusteenuse pakkumine. Mitu teenust peab piirkonnas katkema, et see muutuks kriisiks ka Elektrilevi silmis? Et võrguettevõte saadaks välja info, et nad on hädas ja vajavad abi või lisajõude.

6. Kes vastutav kriisi eest, kus mitmed elanikkonnale suunatud teenused katkevad? Omavalitsus ei saa juhtida kriisi ja vastutada olukorra eest, mille üle tal puudub kontroll. Omavalitsused ei juhi Elektrilevi ega telekommunikatsiooniettevõtteid. Riik peab mõistma, et olukorrad, kus teenused kaovad, nõuavad koordineeritud tegevust mitme ametkonna poolt.

7. Kahjude hüvitamine inimestele. Hüvitise taotlemine peab olema võimalikult lihtne ja inimsõbralik. Hüvitada tuleb ka siis ja teistel alustel, kui elektrikatkestusi on näiteks paari nädala jooksul x arv kordi ja x arv tunde elektrita erinevate katkestuste tulemusena kokku.

Kui katkestusi on sagedasti, siis tuleb kompenseerida elektriseadmete võimalik kahju, sest seadme reaalkahju võib ilmneda kuu pärast. Läbi tuleb mõelda see, mida korvatakse ja mida mitte.

Elektrilevi ei hüvita elektrigeneraatori ostu inimestele, kes soetasid selle pikalt kestnud rikete jada ajal, et tagada minimaalselt elamisväärne olukord. On eeldus, et generaator peab igaühel endal olema. Kui on selline eeldus, siis peab riik kõigile generaatori tagama.

Riigi silmis kriisi pole

Riigi silmis ei ole viimastel nädalatel elektrikriisi olnud ega ole jätkuvalt. Ükski ametkond ega ministeerium pole võtnud vallaga ühendust, et uurida, kuidas meil läheb, kas vajame abi. Päästeameti Võru osakonna poole pöördusin ise ja ütlesin, et meil on sidemastid maas ja küsisin, kas nad saavad aidata, kuidas ja kellega kontakti saada. Info anti edasi kõrgemale tasemele.

Pärast valla infot Vikerraadios pakkusid mitmed tuttavad meile generaatoreid. Suur tänu teile kõigile reageerimast, hetkel me neid veel ei vaja. Oleme generaatoreid varunud, aga pikema kriisi korral tekib ennekõike inimressursi ja info puudus.

18. detsembri hommikul on kõik valla teenused töös ja loodetavasti jääb nii ka pühade ajaks. Endiselt on mitmetes meie külades pikaajalised elektriprobleemid ja -katkestused, mis halvavad igapäevaelu ja võtavad talverõõmud. Koolis ja lasteaias on jõulupidu, aga väikese peokülalise kleiti triikida ei saa.

Vajame kiireid ja toimivaid ennetavaid meetmeid, et selliseid ulatuslikke ja pikaleveninud katkestusi ei tekiks. See puudutab investeeringuid õhu- või maaliinidesse, liinikoridoride laiendamist ning piisavat puhastamist. Lisaks peavad riigil olema läbiproovitud plaanid, kuidas toimida olukorras, kus elektriteenuse katkemisel langevad järgmised teenused nagu doominokivid.


Elaniku kiri vallale 17.12.2023:

"Meil suur jama. Alajaam pingestati reedel, siis kirjutasin teile, et käis raksatus ja tulejutt läbi liinide. Hommikul leidsin, et minu ja naabri vahel on üks traat maas, lumes. Teatasin Maru kaudu, et traat maas, ilmselt voolu all. Päeval käisin ära, jõudsin kell 22 koju paduvihmaga. Mäkke üles sõites sain aru, et pääsesin napilt allavajunud traadi alt läbi. Teatasin Elektrilevile, et traat nii madalal autotee kohal, et saaks käega haarata. Koju jõudes kadus elekter, üks faas andis veidi elektrit.
Hommikul läksin olukorda kontrollima, ei olnud kedagi käinud, traat ripnes tee kohal. Teatasin Elektrilevile. Sealt vastati, et neil on palju tööd, teatage päästeametile. Seisin seal teel ja suunasin autosid ümber, jahimehi vooris järjepanu. Mõniste pääste tuli, fikseeris väga ohtliku olukorra, sulges Harjuküla tee ja kutsus välja Elektrilevi. Mehed tulid tunni jooksul, võtsid alajaamast voolu välja, fikseerisid ohtliku olukorra ja teatasid Leonhard Weissi, et traadid maas. Millal parandama tullakse, ei tea keegi."

Liin maas Rõuge Ööbikuorus. Autor/allikas: Jaanika Tamm

Nopri talu juhtum

Talus oli elekter ära kahel erineval päeval: ühel 12 ja teisel 13 tundi, seega ei ületatud kummalgi päeval 16 tunni künnist, millest alates kuuluks katkestusega kaasnevad kulud hüvitamisele.
Piimafarmis tuleb tagada loomade joogivesi, lüpsmine, valgustus ning piima jahutamine, kokku minimaalselt 60 protsenti tavapärasest elektritarbimisest. Kõnealustel kahel päeval huugas 35 töötajaga talus ja meiereis neli generaatorit, kütusekulu neile 70 liitrit tunnis.
Nopri talu peremehe Tiit Niilo sõnul oli seekordne kriis hullem kui eelmised. Miks? Sest ta nägi aastaid vaeva selle nimel, et talust 200–300 meetri kaugusele kõrgepingeliini otsa saaks lahklüliti, mida Elektrilevi saab katkestuste korral hõlpsasti ümber lülitada, et talu saaks voolu tagasi. Varem on seda tehtud katkestuse algusest loetud tundide jooksul, lülitus ise võtab aega alla poole tunni. Sel korral ei jõudnud võrguettevõtte brigaad kahe päeva jooksul ümberlülitust tegema, sest oldi üle koormatud.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: