Tervisekassa loodab, et hüvitise tõus kasvatab hambaravil käijate hulka
Hambaravi hüvitise määr tõuseb uuel aastal 40 eurolt 60 euroni. Praegu kasutab hambaravihüvitist vaid pisut üle kolmandiku inimestest. Tervisekassa loodab, et hüvitisemäära tõus kergitab hambaarstil käijate hulka, kuid arstid seda ei usu ning leiavad, et raha peaks kasutama vajaduspõhiselt, mitte lennukikülvina.
Hambaarstid töötavad kahe hinnakirja alusel – üks on tervisekassa oma, teine kliiniku oma. Kliinikute hinnad on viimasel ajal aga tugevalt kasvanud.
"Kuna teatud teenused tervisekassa hinnakirjas on alla omahinna, siis kuskilt tuleb see hind tagasi teenida. Järelikult tuleb tõsta lihtsalt neid, mis on tasuliste teenuste hinnad," ütles hambaarstide liidu president Katrin Metstak.
See tähendab, et kui napp hüvitisraha on ammendunud, läheb edasine ravi juba kallima ehk kliiniku hinnakirja alusel. Järgmisest aastast kasvab hambaravihüvitis küll 60 euroni, kuid hambaarstid ei usu, et see rohkem inimesi ravile tooks. Praegu kasutab hambaravihüvitist vaid 36 protsenti inimestest.
"Tervisekassa kindlasti ootab, et trend jätkub ja hüvitist kasutavate inimeste hulk on ajas suurenev. Hambaraviteenuste ja nüüd ka hüvitise muutus eelkõige ongi ju mõeldud selleks, et hinnamuutust kompenseerida, et inimene saaks jätkuvalt sama palju teenuseid hüvitisega, kui ta seni on saanud," lausus tervisekassa hambaravi teenusejuht Marjo Sinijärv.
"Aktuaalse kaameraga" rääkinud tallinlased kinnitasid kõik, et käivad regulaarselt hambaarstil, kuid tõdesid, et see on kulukas. Igaüks neist hüvitist ei kasutagi, sest on pisku, mistap sellest nende hambaarstil käimine ei olene.
"See on veidikene abiks, aga piisav vist ei ole. Ravi hind on tavaliselt ikka tunduvalt kõrgem, kui on vaja ravida," ütles Raul.
Hambaarstide liit leiab, et pisikese hüvitise maksmine ühetaoliselt kõigile ei anna soovitud efekti ja madalama sissetulekuga inimesed, kellel olukord suus hullem, jätavad ikka tulemata.
"See läheb praegu rohkem nendele inimestele, kes ei tunne puudust hüvitisest, kellel tihtipeale on veel erakindlustus. Inimesi, kes on väiksema sissetulekuga, me ei näe neid. Nad ei tule," lausus Metstak.
Pigem võiks suunata hüvitismäära tõstmiseks mõeldud raha kindlate diagnoosidega inimeste hambaravi kompenseerimiseks.
"Kui me teame, et tal on näiteks diabeet või südame-veresoonkonnahaigused või vähkkasvaja, nemad võiksid saada suuremas summas seda toetust," ütles Metstak.
Tervisekassa aga pooldab ühetaolise hambaravihüvitise jätkumist.
Toimetaja: Marko Tooming