Kuigi lastele on hambaravi tasuta, siis hambaarstil käivad Eesti lapsed väga vähe. Siiski, tänavu on see seis pisut paranenud. Tervisekassa andmetel on 44 protsenti lastest sel aastal hambaarstile jõudnud. Ent sellega rõõm ka piirdub.

"Eesti laste suutervis ei ole väga kiita. Järjest enam, aasta-aastalt ikkagi kimbutab laste suutervist kaariese kasv ja ka hambakatu leviku laienemine," ütles tervisekassa usaldusarst Tiia Zeigo.

Selle põhjuseks on maiustamine, limonaadi joomine ja pidev näksimine ning hambaid pestakse kehvasti või sootuks mitte. Pea kolmandikul hambaarstile jõudnud lastest on hambakatt ehk hambad pesemata.

Arstid rõhutavad, et vanemad peaksid oma laste hambaid umbes 10. eluaastani ise pesema.

"Hambakatu esinemissagedus on tõusnud. See tähendab, et ka suuhügieeniga toimetulek on langenud ja tõenäoliselt ka magusainetega toidu kasutus on sagenenud. /.../ Lapsevanemad, võtke palun vastutus oma lapse suutervise eest. Ärge andke neile nii palju magusat toitu, pidage toidukordade vahel vahet ja janujoogiks olgu ikkagi vesi," rääkis Zeigo.

Kui juba lapsena on hammastega probleeme, siis jätkuvad need kindlasti ka täiskasvanuna.

"Minule endale tundub, et suhteliselt kogu aeg on üks ja sama. Me ei saa kuskilt minema selle paremuse poole. Peamine probleem vist ongi selles, et inimesed kujutavad ikkagi ette, et hambaarsti juurde peaks minema siis, kui on probleem. Esimene külastus peaks hambaarsti juurde olema siis, kui mingisugust probleemi ei ole," sõnas Lääne-Tallinna keskhaigla hambaravikliiniku juhataja Krista Vapper.

Probleeme esineb aga isegi juba piimahammastega.

"Nelja-aastastest lastest 75 protsenti tuleb vastuvõtule hambakaariesega. See tähendabki seda, et tulevadki pigem ainult need, kellel on juba nähtav probleem. Aga piimahammastes nähtav probleem on väga suur probleem," ütles Vapper.

"Kõige markantsemad näited on, kus isegi nelja-aastasel lapsel on juba kaotatud suus kümneid hambaid. See tähendab, et võib-olla mõnel lapsel ei olegi suus enam ühtegi piimahammast," tõdes Zeigo.

Kõige usinamalt käivad hambaarstil seitsme- ja kaheksa-aastased, ent teismelised, kel suus juba jäävhambad, jõuavad sinna haruharva, kuigi selles vanuses on paljudel neist halb harjumus kasutada huuletubakat või veipida, mis mõjub ka suutervisele halvasti.

"13- ja 15-aastased käivad kõige vähem. Aga see on just periood, kus annaks veel väga palju ära teha, kuna jäävhammaskond on just lõikunud ja ülevaatus ja jälgimine on väga oluline. Huuletubakas ja veipimine jätavad kindlasti jäljed nii hammastele kui ka eriti igemetele," rääkis Vapper.

Kui tasuta hambaravi 19-aastaselt lõppeb, lõpetavad ka paljud täiskasvanuks saanud noored hambaarstil käimise ja tulemuseks on katkiste hammastega täiskasvanud.