X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Põhiseaduskomisjon on erakondade sundlõpetamise suhtes skeptiline

ERJK silt
ERJK silt Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Justiitsministeerium valmistab ette erakonnaseaduse muudatusi. Kõne all on olnud kriminaalkaristuse saanud erakondade sundlõpetamine, kuid nii ministeeriumi kui ka riigikogu põhiseaduskomisjoni vaates tuleks tegeleda esialgu leebemate meetmetega.

Riigikogu sai juba aasta alguses kollektiivse pöördumise ettepanekuga, et korruptsioonikuritegude eest peaks erakonda karistama sundlõpetamisega. Teemat on arutanud mitmel korral riigikogu põhiseaduskomisjon. Viimatisel arutelul novembris jõudis komisjon tõdemusele, et sundlõpetamine peaks olema viimane meede ning enne tuleks leida muid karistamise võimalusi.

Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) juht Liisa Oviir juhtis tähelepanu, et mitu üle-euroopalist institutsiooni on seisukohal, et erakondi tohib sundlõpetada ainult siis, kui need kujutavad eksistentsiaalset ohtu kehtivale põhiseaduslikule ja demokraatlikule korrale.

"Erakonna sundlõpetamine on igal juhul äärmuslik meede, mida saab kohaldada vaid äärmuslikel asjaoludel. Ja absoluutselt kindlasti on demokraatia huvides see, et on välistatud igasugune sundlõpetamine ideoloogilistel põhjustel," ütles Oviir.

Oviir lisas samas, et on pöördumise algatajatega osati nõus, et teemaga tuleb tegeleda ja diskussioon on hädavajalik.

"Tuletan meelde, et erakondade rahastamise järelevalve komisjon sai ju omakorda loodud aastal 2011 just nimelt toetudes ühiskondlikule ootusele, mis järgnes poliitilisele korruptsioonile," ütles Oviir.

Erakonnaseaduse muudatusi ette valmistades ei ole justiitsministeeriumis erakondade sundlõpetamist üldse arutatud. Justiitsminister Kalle Laaneti sõnul on aga kavas seda teha, kuna põhiseaduskomisjonist on selline ettepanek tulnud.

"Kindlasti peab vaatama, milliste kuritegude puhul on sundlõpetamine mõistlik. Ei saa olla nii, et päris igasugune lihtne kuriteo toimepanemine viib kohe erakonna kui juriidilise isiku sundlõpetamiseni. Hästi oluline on tasakaalukoha leidmine, sest kui seda tasakaalukohta ei ole, siis ühel päeval võivad teised poliitilised jõud kasutada lihtsalt seda oma eesmärkide saavutamiseks ära," rääkis Laanet ERR-ile.

Valimisliitudel pole erakondadega võrdseid kohustusi

Põhiseaduskomisjoni kuuluv EKRE liige Ants Frosch juhtis tähelepanu, et märksa olulisem on keskenduda valimisliitudele, millele kehtivad praegu sootuks teistsugused reeglid kui erakondadele.

"Valimisliitude põhiline probleem on ju selles, et tegemist on juriidilises mõttes seltsinguga, kus vastutus praktiliselt üldse puudub. Neid näiteid kohalike omavalitsuste korruptsioonist ja kahtlusi on ju hästi palju. Kodanik puutub kokku ikkagi sellega, kuidas kohalikku omavalitsust juhitakse. Ja seal on ohud ebaeetiliseks hangete suunamiseks ja nii edasi. Tase on hoopis madalam kui riigis ja see jääb tihtipeale üleriiklikult korruptsioonivastase võitluse joone alla," rääkis Frosch.

Vajadusest võrdsustada valimisliitudele ja erakondadele kehtiv regulatsioon rääkis ka justiitsminister.

"Nemad ei pea oma rahastajaid välja tooma. Need kohustused ei ole võrdväärsed, erakondadel on suuremad kohustused kui valimisliitudel," ütles Laanet.

Laaneti nägemuses peaks ka valimisliitudel olema aruandluskohustus.

Plaanitakse sundlõpetamisest leebemaid meetmeid

Küll aga on erakonnaseaduse muutmisel kõne all leebemad meetmed, näiteks erakondade rahastamise järelevalve komisjonile suuremate õiguste andmine.

"Põhiline idee on see, et ERJK-l oleks võimalus küsida rohkem andmeid, mille põhjal nad saaksid selgema pildi, kas tegemist on võimaliku ebaseadusliku rahastamisega või mitte," selgitas Laanet.

Teine meede erakondlike kuritegude ennetamiseks oleks sidusorganisatsioonide väljaselgitamine. Mida need täpselt endast kujutavad, on Laaneti sõnul keeruline selgitada.

"Eelkõige mõeldakse sidusorganisatsioonina nüüd pärast viimaseid riigikogu valimisi neid organisatsioone, kes kuidagimoodi aitavad erakonda oma poliitikat ellu viia, kas uuringute läbiviimise teel või mingil muul moel. Küsimus on, kuidas tõestada seda sidet ühe või teise organisatsiooni ja erakonna vahel," rääkis justiitsminister.

Laaneti sõnul on küsitav, kas näiteks sihtasutus Liberaalne Kodanik (SALK), mis jagas erakondadele enda tehtud uuringute tulemusi, et aidata valimiskampaania sõnumeid sättida, läheks sidusorganisatsiooni alla.

"Kui keegi tuleb sulle midagi pakkuma ja sa tegelikult ei ole küsinud ega tasunud selle eest, et kuidas siis öelda, et me oleme omavahel kohe seotud. Siin see arutelu koht ongi, kuidas panna vai maha selliselt, et kõik saaksid ühtmoodi aru, mis on lubatud ja mis on keelatud?" märkis Laanet.

Kolmas suurem teema on süüdimõistetud erakondadele riigitoetuse vähendamine.

"Praegusel hetkel on see niimoodi, et kui on tõesti kohtu poolt süüdimõistetud juriidiline isik ehk erakond, siis ta ei saaks täies mahus saada riigi toetust. Seal on erinevad astmed, kuidas seda reguleerida," selgitas Laanet plaanitud muudatusi.

Erinevad õigused süüdimõistetud poliitikutel ja erakonnal

Põhiseaduskomisjonis juhtis Isamaa fraktsiooni juht Helir-Valdor Seeder veel tähelepanu sellele, et kui hakatakse tõsisemalt rääkima erakondade sundlõpetamisest, siis tuleks kindlasti seaduses sõnastada ka see, mis saab likvideeritud erakonna liikmetest.

"Seda ei saa jätta erakondade rahastamise järelevalve komisjoni või kellegi teise otsustada. See peab olema seaduse tasemel, et kui on erakond, kes on parlamendis esindatud, et mis siis saab edasi. Me teame, et fraktsioonil ja üksikisikul ka parlamendis on veidi erinevad õigused ja volitused ja võimalused parlamentaarset demokraatiat realiseerida. Täna me seadusandluses midagi selle kohta ei leia. Nii et igal juhul tuleb see siis lahti kirjutada," kõneles Seeder.

Seeder märkis, et temalt on ka küsitud selle kohta, miks käitutakse erinevalt süüdimõistetud poliitiku ja süüdimõistetud erakonnaga.

"Kui füüsiline isik mõistetakse kriminaalkorras süüdi, siis ta ei saa aktiivset poliitikat riigi tasemel teha, ta peab oma parlamendi mandaadist või ministrikohast loobuma. Aga kui erakond kollektiivselt mõistetakse kriminaalselt süüdi, siis ta võib riigi juhtimisega jätkata."

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: