Koalitsioonipoliitikute poolt korrutatud mõte, et õpetajad on ainsad, kelle palgad järgmisel aastal tõusevad, ei vasta päriselt tõele. Palka saavad juurde riigikogu liikmed, sest põhiseadus ei luba neil iseenda palka muuta. Aga palgatõus ootab ka ministreid, kantslereid, kohtunikke ja paljusid teisi tähtsaid inimesi.

Kõigi nende palk on seotud kõrgeima riigiteenistuja palgaindeksiga, mille suuruse määrab riigi keskmine palgakasv ja elukalliduse tõus. 

Detsembri alguses võttis riigikogu vastu seadusemuudatuse, mis paljude kõrgete riigiteenistujate palgatõusu poole võrra pidurdab. Näiteks ministrid ei saa tuleval aastal 776-eurost palgatõusu, vaid peavad leppima väiksema ehk 388-eurose palgatõusuga. 

Kuna edaspidi aeglustub ka keskmise palga ja hindade kasv, tuleb neil ülejärgmisel aastal hakkama saada veel väiksema, 261-eurose palgatõusuga. 2027. aastaks kerkib ministri palk tänasest 7070 eurost vaid pisut üle tuhande euro võrra kõrgemale.

Palgatõusu kärpimine paarisajale eurole on kohtunike hinnangul äärmuslik 

Rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul arutati valitsuses isegi seda, et kõrgemate riigiteenistujate palgad järgmiseks neljaks aastaks täiesti ära külmutada. Siiski loobuti sellest mõttest kiiresti.

"Muidu jääksid nad ebavõrdsesse olukorda võrreldes nendega, kellel on palgafond ainult külmutatud," selgitas Võrklaev. Loogika peitub selles, et avaliku sektori palgafondi külmutamine ei peata üldjuhul palgakasvu.

"Elu on näidanud, et kui me palgafondi raha juurde ei anna, siis palgad ikkagi tõusevad," ütles Võrklaev. "Pigem hakatakse siis efektiivsemalt toimetama ja personali arv hakkab avalikus sektoris mõnevõrra vähenema." 

Pealegi tekitab ka poolik palgatõus eri asutustes valju nurinat. Kõige murelikumad on kohtunikud, kelle igakuine töötasu jääb praegu 5400 ja 7070 euro vahele. Seadusemuudatuse mõjul piirdub maa- ja halduskohtu kohtunike palgatõus tuleval aastal 300 euro ja ülejärgmisel aastal paarisaja euroga.

Eesti kohtunike ühingu juht Anu Uritam nimetas muudatust põhiseaduskomisjonis äärmuslikuks ja tuletas meelde, et kohtunikele kehtivad väga laiad tegevuspiirangud. 

Riigikohtu liige Ivo Pilving täiendas, et palgaturul konkureerivad kohtud advokaadibüroode ja idufirmadega, kus palk ei pruugi olla suurem, aga elu on hoopis helgem. "Kohtus on hoopis teine pilt ja seda peab tasakaalustama konkurentsivõimeline palk," märkis Pilving. 

Kohtunikest rääkides lisas Võrklaev, et suure tõenäosusega toonuks palgatõusu peatamine riigile põhiseadusliku probleemi. Tema sõnul peab palk tagama kohtunike sõltumatuse. "Täna osa kohtunikke on öelnud, et ka selle palgatõusu vähendamise vaates võib-olla kaalutakse kohtusse minekut," ütles minister. 

Mõte järgmise riigikogu palkade kallale minna laideti maha

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Terras (Eesti 200) tõi esile ka kolmanda põhjuse, miks tuli kõrgematele riigiteenistujatele tagada vähemalt pool varem oodatud palgatõusust.

"Kui näiteks ministrite palgad külmutada, siis mingi hetk tekib selline olukord, kus riigikogu liige, kellel on ministritest vähem vastutust, teenib rohkem kui minister," selgitas Terras. 

2027. aasta aprillis kerkib riigikogu liikme palk tänaste prognooside järgi 7079 euroni, mis on üheksa euro võrra kõrgem kui ministri praegune palk.

Kuid 2027. aasta märtsis astub ametisse uus riigikogu koosseis. Ivo Pilving küsis põhiseaduskomisjonis, miks ei muudeta siis riigikogu järgmise koosseisu palka.

"Kuna riigieelarve strateegiat tehakse neljaks aastaks, siis arvutatakse numbritega selle piires," selgitas Terras. "Ehk selleks ajaks, kui valitakse uus riigikogu, on majanduslik pilt muutunud. Siis see väljakutse on neil ees."

Terras lisas, et kokku tuleb hoida just praegu ja märkis, et kõrgemate riigiteenistujate palgatõusu pidurdamine aitab nelja aasta jooksul säästa 20 miljonit eurot. "Idee on see, et me nelja aastaga suudame eelarve korda teha. Ja kui eelarve on ära korrastatud, siis edasi liikuda samast olukorrast, kus me täna oleme." Need Terrase sõnad märgivad ära veel ühe olulise olulise punkti riigikogu läbinud seaduseelnõus. 

Nelja aasta pärast võimulolijat ootab ajalooline palgatõus

Kui praeguseid prognoose 2028. aastani venitada, lubab keskmise palga ja hindade kasv tähtsamatele ametnikele ja poliitikutele 4,5-protsendilist palgatõusu. Siis poolitamisereegel enam ei kehti ning peaministri palk, mis 2027. aastaks on jõudnud 9500 euroni, võiks aasta hiljem kerkida 430 euro võrra.

Tegelikkus on aga hoopis magusam, sest sel ajal võimul olevat peaministrit ootab 1835-eurone, ministrit 1560-eurone ja kantslereid 1450-eurone palgatõus. Nipp on selles, et 2028. aastal taastub seadusemuudatuse eelne olukord. Ehk tolle aasta palk arvutatakse välja nii, nagu oleks kõrgemate riigiteenistujate töötasu kogu aeg täie hooga ja ilma poolitamata kerkinud.

Mart Võrklaev selgitas, et lisaks riigikogu töötasudele jättis detsembrikuine seadusemuudatus puutumata ka põhiseaduslike institutsioonide juhtide palgad. See tähendab, et riigikohtu esimehe, vabariigi presidendi, riigikontrolöri ja õiguskantsleri palgad tõusevad omas tempos edasi.

Näiteks 2027. aastal teenivad president ja riigikohtu esimees 10 892 eurot, aga peaminister kõigest 9547 eurot. Ning ilma aasta hiljem saabuva palgahüppeta hakkaksid peaministrist rohkem teenima ka riigikontrolör ja õiguskantsler. Kusjuures seni kehtinud seaduse mõtte järgi peaksid nemad saama sama palka ministritega.

"Need indeksi väärtused on omavahel ikkagi ametikohtade ja vastutuse järgi seotud," ütles Võrklaev. "Kui me seda võrdsustamist 2028. aastal ei teeks, jääks vahe sinna pikaks ajaks sisse." 

Terras usub, et suudaks ministrina suurt palgatõusu põhjendada 

Otsus nelja põhiseadusliku institutsiooni juhi palgad puutumata jätta sündis juba valitsuses. Võrklaeva sõnul tekitanuks nende palgatõusu pidurdamine põhiseadusliku probleemi. 

"Kui nendel oleks olnud soov selle muudatusega kaasa tulla, siis loomulikult oleks nad saanud ise selle ettepaneku riigikogu menetluses teha," sõnas Võrklaev. "Või oleks selle saanud teha riigikogu liikmed." Ükski mainitud institutsioonidest riigikogult oma juhtidele palgakärbet ei palunud.

Tõenäoliselt kerkib keskmine palk 2028. aastal 100-300 euro võrra. Kas palgaindeksite ja vastutuse vahelise tasakaalu selgitamisest piisab siis, et inimesed mõistaks, miks mõne riigipalgalise töötasu tõuseb 1500 euro võrra? 

Hendrik Terras märkis, et kui tema peaks tol hetkel valitsuses olema, tuletaks ta meelde, et ministrid ise oma palgatõusu ei valinud.

"Mina ütleks, et see palgatõus on ette määratud juba aastal 2023. Seal ei ole enda palga tõstmist, vaid see on kokkuhoiumeetodite lõppemine," sõnas Terras ning lisas, et räägiks ka riigijuhtimisega kaasas käivast suurest vastutusest. 

"Et selle ameti oma elukutseks valivate inimeste kvaliteet oleks kõrge, peaks ka see tasu olema vastav," ütles Terras.

Kohtunikud ja prokurörid said kindluse, et nende eripensioni tõusunurk ei vähene

Valitsus sidus palkasid puudutava eelnõu vastuvõtmise enda usaldusega. Enne seda tehti seal ka üks muudatus, mis eelnõu kõige häälekamate kriitikute, kohtunike valu pisut leevendas. Nimelt on kohtunike ja prokuröride pension seotud nende erruminekueelse töötasuga. 

Kohtunikud muretsesid, et kui ringkonnakohtunik näiteks 2027. aastal pensionile läheb, saaks ta kuus 5367 eurot ehk 760 eurot vähem kui ilma seadusemuudatuseta.

Kohtunike muret mõisteti ka rahandusministeeriumis, kus tehti ettepanek eelnõu leevendada.

"Kui kohtunik või prokurör jääb pensionile 2024. aasta aprillist kuni 2028. aasta märtsini, siis temale pensioni suuruse arvutamisel võetakse aluseks selline ametipalk, mida ta oleks saanud, kui palgamäära indeksit ei oleks vähendatud," pakkus rahandusministeerium lahenduse. 

Nimelt usutakse ministeeriumis, et kohtunikel on kõrgemaks pensioniks õigustatud ootus. "Seetõttu sai muudatus tehtud, et nende pikaajalised sotsiaalsed garantiid ei saaks mõjutatud sellest, et neil neljal aastal on palk vähendatud," ütles Võrklaev.