Valga- ja Võrumaal on majapidamised ja ettevõtted olnud päevi, halvemal juhul nädalaid elektrita, kui lume raskuse all murduvad ja koolduvad puud on elektriliine lõhkunud. Üks paiku, kus alates suurema lume tulekust on pidevalt olnud pikemaid ja lühemaid elektrikatkestusi, on sealne Karula rahvuspark.

Samalaadsed probleemid on aga ka Põhja-Eestis, näiteks Lahemaa rahvuspargis asuval Juminda poolsaarel.

Kuivõrd tegu on looduskaitsealadega, siis tähendab see, et liinikoridorid on pahatihti kitsamad, kui seadus lubaks, ja ekstreemsemates ilmaoludes langevad puud seetõttu liinidele.

Kaitsevöönd on samas igal pool Eestis sama laiusega, kuid kui minevikus on see lubatust kitsam tehtud, siis praegu laiendamiseks keskkonnaametilt loa saamine on keeruline, ütles ERR-ile Elektrilevi juht Mihkel Härm.

"Siin põrkuvad erinevad huvid ehk kaitsealadel ei ole tihti võimalik tänast olemasolevat koridori kaitsevööndi lubatud laiuseni laiendada, kuna kaitsealaga seotud piirangud ei luba mitte ühtegi täiendavat puud maha võtta," nentis ta.

Seetõttu ongi näiteks Lahemaal keskpinge liinikoridorid praegu 10–14 meetri laiused, nagu nad kunagi ammu tehti liinitrassi rajamisel ja laiendada pole neid tõesti võimalik enne, kui keskkonnaamet selleks loa annab, lisas Härm.

Seaduse järgi on keskpinge puhul kaitsevöönd 10+10 ehk 20 meetrit. Seega on mõnes kohas Lahemaal liinikoridor lausa poole kitsam lubatust. Madalpinge liinidel on kaitsevöönd 2+2 meetrit, kõrgepinge puhul 25+25 meetrit ja 330 kV liinidel veel laiem.

Looduskaitseseadus sätestab, et piirangu- ja sihtkaitsevööndites on teatud tegevused keelatud, lähtuma peab kaitseala valitseja ettekirjutustest.

Elektrilevi loodab laienduseks lube saada; keskkonnaamet süüdistustega ei nõustu

Härma sõnul on Elektrilevi pidanud lähtuma keskkonnaameti suunistest ja reeglina looduskaitseliste piirangutega aladel puid raiuda ei lubata, vahel on ka äärmiselt keeruline nõusolekut saada võsa eemaldamiseks. 

Nüüd, mil mitmes piirkonnas on inimesed pidanud olema pikalt elektrita, loodetakse Elektrilevis, et keskkonnaametiga saab mõistlikul kombel kokkuleppele.

"Usun, et hiljutised ekstreemsed ilmastikuolud ja ühiskonna häiritus aitavad meil luua uue ja sisulise diskussiooni keskkonnaametiga," ütles Härm.

Keskkonnaamet aga Elektrilevi arusaamaga ei nõustu. Ameti peadirektor Rainer Vakra ütles ERR-ile, et loodetavasti saab Elektrilevi aru, et katkestuste põhjus keskkonnaameti süü küll ei ole.

"Kriitilistes olukordades anname vajadusel kooskõlastuse väga kiiresti, kõik sellised taotlused on saanud vastuse samal päeval; näiteks reageerisid meie inimesed veel sel nädalavahetusel. Keskkonnaameti taga ei seisa ükski vajalik raietöö, et elektriühendus taastada," lausus Vakra.

Vakra lisas, et üldjuhul on liinitrasside hooldus piiranguvööndis lubatud ja keskkonnaamet tingimusi hooldusele ega trassilaiendusele ei sea.

Vakra möönis, et rangema kaitsega sihtkaitsevööndites mõningaid piiranguid seatakse, kuid isegi kui liinikoridori ei lubata laiendada, on alati lubatud ohtlike puude raie.

Härma sõnul on praegu peamiseks probleemiks see, et suured puud on liinidele kukkunud ja väljastpoolt kaitsevööndit ja lõhkunud liine ja juhtmeid.

Rõuge vallavanem: vaja on kiireid meetmeid

Tänavuse talve eriti pikad elektrikatkestused on ka Võru- ja Valgamaal pannud kohalikud häälekamalt õigust nõudma.

Võrumaal asuva Rõuge valla vallavanem Britt Vahter kirjutas oma arvamusloos, et Rõuge vallas on mitmed külad olnud elektrita alates 24. novembrist. 

"Vajame kiireid ja toimivaid ennetavaid meetmeid, et selliseid ulatuslikke ja pikaleveninud katkestusi ei tekiks. See puudutab investeeringuid õhu- või maaliinidesse, liinikoridoride laiendamist ning piisavat puhastamist. Lisaks peavad riigil olema läbikatsetatud plaanid, kuidas toimida olukorras, kus elektriteenuse katkemisel langevad järgmised teenused nagu doominokivid," märkis Vahter.