Eleringi värske varustuskindluse raporti kohaselt peab ettevõte tegema lähiaastatel suuremaid võrguinvesteeringuid selleks, et Mandri-Euroopaga sünkroniseerimise programmi ja täiendavatele tootjatele liitumisvõimekust tagada. Pärast sünkroniseerimist läheb suurem fookus investeeringutele, mis aitavad täita eesmärki toota 2030. aastaks taastuvelektrit kogu Eesti tarbimise ulatuses.

Lisaks võib siinse regiooni süsteemi võime tagamiseks olla vaja luua võimsusmehhanisme ja eriti kriitiline on ajavahemik aastatel 2027–2030, mil tarbimine ja reservide nõudlus kasvavad kiiresti, aga vanad elektrijaamad väljuvad turult.

Ettevõtte kommunikatsioonijuht Ain Köster ütles ERR-ile, et nende äsja kinnitatud investeeringute eelarve perioodiks 2024–2028 on suurusjärgus 700 miljonit eurot. Võrgutasu katab sellest alla poole.

Selles eelarves ei ole aga sees taastuvelektrijaamade liitmiseks välja pakutud uue lahenduse ehk võrgu ette arendamise kohustuse kulusid. Nimelt on Eestil vaja lähiaastatel liita palju uut toomist ja selleks, et investeeringud õigeks ajaks ellu saaks viia, on Elering teinud ettepaneku muuta võrgu arendamise põhimõtteid nii, et need lubaks Eleringil tootmist võimaldavaid investeeringuid juba ette teha ehk ülekandevõrku ette arendada. 

"Nende investeeringute maht oleks elektritarbijate poolt finantseeritud eeldatavalt ligi 160 miljoni euro ulatuses aastatel 2025–2030," lausus Köster.

Küsimusele, kui palju kallineb kodutarbijate elektri hind, kui kõik varustuskindluse jaoks vajalikud investeeringud ära tehakse, vastas Köster, et Eleringi roll on aidata kaasa Eesti riigi võetud taastuvenergia eesmärgi täitmisele – toota Eestis aasta kokkuvõttes vähemalt sama palju taastuvenergiat, kui ise elektrit tarbime.

"Ehk meie ülesanne on leida soodsaim moodus varustuskindluse tagamiseks oludes, kus valdav enamus energiast toodetakse soodsatest taastuvallikatest," rääkis Köster. "On tõenäoline, et tänu sellisele ülesehitusele jagunevad tulevikus energiakulud komponentide lõikes ümber – elektri tootmise hind kujuneb taastuvate allikate külluses arvatavasti oluliselt madalamaks, kui oleks fossiilsete tootmisseadmetega süsteemis, kuigi süsteemi ülevalhoidmiseks tehtavad kulud varustuskindlusele kasvavad."

Elering ei ole Köstri sõnul pidanud vajalikuks nende komponentide lõikes kõiki kulusid modelleerida, sest varustuskindluse investeeringute käsitlemine eraldiseisvana ei anna tarbija vaates vastust, kas tervikuna kulud elektrile suurenevad või mitte.

Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk ütles möödunud nädalal, et varustuskindluse üks osa on ka elektri taskukohasus.

Konkreetset hinnataset, millest alates varustuskindlus hinna poolest kaob, ei ole Elering siiski paika pannud.  

"Vahet tuleb teha kitsalt varustuskindluse hindamisel vastavalt varustuskindluse normile ja elektrimajanduse laiemas, kogu ühiskonna ehk sotsiaalmajanduslikus vaates. Kui hindame varustuskindluse taseme vastavust valitsuses kinnitatud varustuskindluse normile, siis see arvutus või hinnang ei sisalda elektri (börsi)hinda, vaid alternatiivkulu, mida tarbijad on valmis kandma, et vältida elektri puudujääki," sõnas Köster.

Köster märkis, et varustuskindluse tagamiseks vajalike tegevuste ja investeeringute üle otsustamisel või neil teemadel poliitikakujundajatele nõu andes vaadeldakse koosmõjus kolme komponenti: varustuskindluse vastavust valitsuse kehtestatud normile, mõju keskkonnale ja kulu ühiskonnale.

"Ehk alati tuleb otsida tasakaalupunkti varustuskindluse taseme, selle saavutamiseks tehtavate kulude ja keskkonnamõjude vahel," lausus Eleringi esindaja. "Näiteks võib tuua kõne all olevad sageduse taastamise reservid. Oleme just kulude kokkuhoiu mõttes Läti ja Leedu süsteemihalduriga kokku leppinud, et moodustame ühise reservide võimsusturu. Nii saame ühiskonna vaates kulusid kokku hoida ehk ei pea igas riigis hoidma täismahus reserve. Iga riik hoiab üksnes ligikaudu kolmandikku vajalike reservide kogumahust."

Köster lisas, et tulenevalt eelnevast on elektri hind sotsiaalmajandusliku mõju vaates loomulikult oluline ja just sellele on viidanud ka nii praegune kui ka eelmine Eleringi juhatuse esimees.