Kuna andmekaitse inspektsiooni uurimine alles käib, ei ole teada, kas süüdi on haiglad, kellelt Asper Biogene andmed sai või meditsiinilabor ise, kellelt need varastati, rääkis Pild ERR-i venekeelse telekanali ETV+ saates "Nädala intervjuu". "Me ei tea, millised lepingud haigla ja labori vahel olid," tõdes ta.

"Muidugi on igaühel õigus pöörduda kohtusse või minna kohe organisatsiooni vastu. Aga juristid vaatavad alati – millised võimalused on patsiendil, millised võimalused on haiglal? Ja seepärast – nii kaua, kui me ei tea, kes on süüdi – peaksime võib-olla natuke ootama," märkis Pild.

Üldjuhul tuleb isikuandmetega seotud rikkumise eest hüvitise saamiseks tõendada, et isikule tekkis selle tagajärjel rahaline kahju ning seda on sageli raske tõestada, ütles advokaat.

Rääkides sellest, kui suurt hüvitist kannatanud võiksid loota, ütles Pild, et miljonäriks need kedagi ei tee. "Kui vaadata intsidente erinevates riikides, siis isegi Saksamaal olid suurimad mittevaralised kahjud 10 000 euro ringis," märkis vandeadvokaat.

Kui eeldada, et kõik Eesti andmelekkest puudutatud 10 000 inimest esitavad nõude, võib see ähvardada nii haiglaid kui ka laborit pankrotiga, nagu juhtus sarnases juhtumis Soomes, kus psühhoteraapia kliiniku Vastaamo andmeleke lõppes kliinikule pankrotiga. 

Samas, kui rääkida maailmapraktikas tavapärasest ühishagist, siis Eestis sellist võimalust veel ei ole, tõdes Pild. Kui ka Eesti õigusaktid selles suhtes muutuvad, siis uus säte selle konkreetse olukorra puhul ka veel ei kehtiks.