Tamm sõnas, et Kaitseliit on väga tugev ja täis inimesi, kellel on tahe midagi teha. "Minul kui juhil ei ole probleemi, et pean otsima neile motivatsiooni. Kui motivatsiooni õigesti suunata, anda omalt poolt juhiseid, siis on kokku leppida eesmärk, mida tahame saavutada ja selle nimel on kõik nõus panustama," ütles ta.

Tamme sõnul ei pea tema juhitud Kaitseliit ametist lahkunud Riho Ühtegi juhitud Kaitseliidust erinema ning seda, mis on juba ehitatud, tuleb hoida. Tema ise tahaks tuua juurde oskamist ja tõsta enesekindlust. "Et need ootused ja ülesanded, mis organisatsiooni ees on, suudaksime maksimaalselt oma võimet rakendada seal, kus seda kõige rohkem vaja on."

Peagi saab kaks aastat täiemahulise sõja algusest Ukrainas. Kurnamissõda käib täie hooga ja võib-olla mida läänes peab rohkem mõistma on see, et Ukrainal pole muud varianti kui vastu pidada, sõnas Tamm.

"Meie asi on pakkuda toetust igal moel, mis vähegi võimalik. Kohati ongi väga ebaaus, et kui oma otsustes kusagil viivitame, siis mis hinnaga see Ukrainas kätte maksab. Ilmselgelt on ka Venemaa alahinnanud oma algset plaani ja kogu selle sõja käigus on ta ikkagi kaotusi saanud," rääkis Tamm.

Venemaa eesmärk ei ole aga kuskile kadunud ning riik panustab selle saavutamisse ressursse. "Meie Euroopa ja Ameerika Ühendriikide poolt peame arvestama, et toetus [Ukrainale] peab jätkuma, vastasel juhul lihtsalt see kaalukauss muutub Venemaa kasuks," ütles Tamm.

Ka Ukrainal hakkab inimressurssi vähemaks jääma ning need, kes on vabatahtlikult rindele läinud on kas kurnatud või hukkunud ning riik vajab rinde hoidmiseks reserve. Ukraina relvajõud soovivad veel 500 000 inimese mobiliseerimist.

"Mis on suur risk on, et Ukraina ühiskond ja moraal peab sellele vastu pidama, seda toetama. Seda on raske ette ennustada, kui suure hurraaga seda toetust saadakse. Teisest küljest kõik see mobiliseeritav vägi nõuab ka väljaõpet," rääkis Tamm.

Nii Kaitseliidu, kaitseväe kui ka erinevate teiste asutuste helgemad pead panevad kokku järeldusi Ukraina sõjast, mida Eesti plaanidesse sisse viia. Tamme sõnul tuleks Ukrainast õppida näiteks otsustavust ja tahet, mida Zelenski üles näitas.

"Sellest meil on ka palju õppida. Meil peab olema selge sõnum, seda tuleb pidevalt hoida, koos liitlastega. Meie suur eelis on, et kuulume Põhja-Atlandi liitu. Kui vaadata regiooni julgeolekut, siis Soome liitumine, Rootsi, mis on vaja juriidiliselt vormistada, see kõik annab meile uue hingamise," rääkis Tamm.

Tamme sõnul saavad siinse piirkonna inimesed võib-olla paremini aru, miks on tarvis Ukrainat toetada, kui mõned Kesk-Euroopa riigid, kus Ukraina toetamine seotakse sisepoliitiliste küsimustega.

Tamm märkis, et kõikideks asjadeks ei saa ennast võimaliku rünnaku puhul ette valmistada, kuid mida rohkem inimesi on harjunud endast selles kontekstis mõtlema, seda kiirem on nende kohanemisvõime ja tugevam kaitsetahe.

"Kaitsetahe väljendub ka selles, kes on meie naaber ja milleks me peame valmis olema. Kas naaber tuleb kallale? Järgmine aasta vähetõenäoline, Ukrainas on piisavalt tegemist, aga perspektiivi, et kas me siis ei peaks ette valmistama, laseme end lõdvaks - see oleks ka väga vale lähenemine," ütles Tamm.

Tamme sõnul ei saa tõmmata üks-ühele paralleeli Ukraina ja Eesti vahele, kuna Eesti on osa NATO-st ehk osa suurest liidust. "Tegevused, milleks saame ette valmistada, annavad meile palju suurema eelise. Sõnum, mida peame julgelt välja ütlema, et kui Vene Föderatsioon alustab sõda ükskõik millise NATO idatiiva riigi vastu, siis ei ole enam piir, et me ei ründa vastu neid sihtmärke, mis asuvad Vene Föderatsiooni territooriumil."

Tsiviilajateenistuste kohta ütles Tamm, et kui seda pole seni suudetud teha, siis ilmselt pole selleks tõsiselt vajadust nähtud. "Minule tsiviilajateenistus just ajateenistuse mõttega ei assotsieeru, sest me ei saaks kahte asja segada. Ajateenistus on meil selgelt mudel, millega toodame reservi ja see on kindla suunitlusega. Kui ülejäänud valdkonnad, kus on ka tööjõudu või teatud reservi, mida kriitilisel ajal on vaja, siis see peaks toimima valdkonniti," ütles ta.

"Küll aga ma arvan, et seda ressurssi, kus kriitilised teenused on vaja tagada, riigis on, aga keegi peab hakkama siis seda ka õpetama, hoidma ja kaasama ja mina ei näe, et see roll peaks tulema kaitsevaldkonda," sõnas Tamm.