Au teotamise eest mõistetakse aina enam hüvitisi välja eraisikutelt
Äsja riigikohtu tellimusel valminud analüüs näitab, et viimastel aastatel on muutunud mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise aluseks olevate rikkumiste iseloom: kui varem mõisteti hüvitisi välja eelkõige meediaettevõtjate vastu pöördujatele, siis aina enam mõistetakse hüvitisi välja sotsiaalmeedias ja kommentaariumites inimese au teotamise eest.
Valminud analüüsis uuriti tsiviilasjades tehtud kohtulahendeid aastatest 2020–2022, kus kohus mõistis mittevaralise kahju eest hüvitisi nii eelmainitud rikkumiste eest kui ka kehavigastuste tekitamise, tervise kahjustamise ning lepingust ja lepingulaadsetest suhetest tulenevate kohustuste rikkumise eest, teatas riigikohus.
Isikuõiguste rikkumise eest mõisteti analüüsiperioodil hüvitis välja 71 korral ning keskmine hüvitis oli 1502 eurot ja mediaanhüvitis 500 eurot – sellest summast suuremaid ja väiksemaid hüvitisi oli võrdselt. Kui rikkujaks oli eraisik, oli mediaanhüvitis vahemikus 300–500 eurot, aga kui rikkujaks oli meediaväljaanne või -kanal, oli mediaan märkimisväärselt suurem ehk 2000 eurot.
Kui aastatel 2014–2016 välja mõistetud keskmine hüvitis oli 2055 eurot ja mediaan 1000 eurot, siis aastatel 2018–2019 oli keskmine hüvitis langenud 1264 euroni ning mediaanhüvitiseks oli 800 eurot.
Arvestades, et isikuõiguste rikkumised moodustasid enamiku kõikidest tsiviilasjadest, milles mittevaralise kahju hüvitamise nõue osaliselt või täielikult rahuldati, on just neis asjades kohtud analüüsi autorite hinnangul kohtupraktikat märkimisväärselt edasi arendanud ja ühtlustanud. Siiski on autorite hinnangul murettekitav, et kohtud lähtuvad enamasti varasemas kohtupraktika analüüsis märgitud kahjuhüvitiste suurusest ning üksnes üksikutes tsiviilasjades on arvestanud elukalliduse tõusu.
Lisaks isikuõiguste rikkumistele mõistavad kohtud hüvitisi ka kehavigastuste tekitamise või tervise kahjustamise korral. Kõige suurem selle eest välja mõistetud hüvitis oli 12 000 eurot, kuid keskmine hüvitis 1752 eurot ja mediaanhüvitis 1000 eurot. Võrreldes eelmise analüüsiga on hüvitiste suurus jäänud samaks.
Tervishoiuteenuse kvaliteediga seotud nõuetest rahuldasid kohtud täielikult või osaliselt seitse. Keskmine kahjutasu oli 2871 eurot ning mediaan 1000 eurot. Vaadeldud perioodil rahuldas kohus muul lepingulisel või lepingulaadse suhte alusel nõude kolmes käsunduslepingu asjas, ühes pakettreisilepingu asjas ning ühes kaasomanike vahelises vaidluses.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi
