Isamaa esimees Urmas Reinsalu pakkus sel nädalal välja, et ministeeriumide poolt kasutamata jäänud raha, mis näiteks eelmisel aastal ulatus pea miljardi euroni, annaks võimaluse kulude kokkuhoiuks.

Reinsalu ütles intervjuus Postimehele, et nii sellel kui ka järgmisel aastal saaks keskvalitsuse kulusid kokku hoida ning et põhimõtteline küsimus on selles, kui suure osa sellel aastal kasutamata jäänud raha kavatseb valitsus tõsta järgmisse aastasse. "Kõige lihtsam kulude kokkuhoiu koht ongi just see," märkis ta.

Reinsalu tõi välja, et aastail 2021–2022 kasutamata jäänud 958 miljonit eurot tõsteti aastasse 2023. "Olen uurinud rahandusministeeriumi ekspertidelt, kui palju tõstetakse 2024. aastasse – umbes pool miljardit. Vaadake, millistes mahtudes me opereerime. Ma ei ütle, et kogu see raha tuleks nii-öelda ära võtta ja jätta eelarvepositsiooni parandamiseks, seal on ka mingid kaitsekulud ja investeeringud, aga suur tükk on seal siiski olemas," lausus ta.

Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna finantstalituse juhataja Tanel Ross selgitas ERR-ile, et eelarves ministeeriumitele ette nähtud, kuid kasutamata jäänud vahendite arvelt ei saa mingisugust muud kulu katta. Tegu on üldjuhul konkreetse investeeringu või projekti rahaga, mille realiseerimine pole lihtsalt aastanumbri sisse mahtunud.

"Kui ministeeriumid ei jõua näiteks lõpetada kõiki projekte, mille kulud on käimasoleva aasta eelarves ette nähtud, siis võivad nad tõsta kasutamata vahendid järgmisesse aastasse. Need ülekandmised kooskõlastatakse rahandusministeeriumiga. Järgmisel aastal vahendid lähevad kasutusse ministeeriumite vastavate tegevuste või investeeringute jätkamiseks," lausus ta.

Rossi sõnul ei saa kasutamata summade ületõstmist käsitleda võimalusena eelarvedefitsiiti vähendada.

"Kui osa kulusid jääb jooksval aastal tegemata ja need tehakse järgmisel aastal, siis jooksva aasta positsioon on selle võrra parem ning järgmise aasta oma jälle natuke halvem, eeldusel, et järgmisel aastal kõik vastavad kulud ära tehakse. Kogumõju eelarvele on seega konkreetse kuluartikli vaates neutraalne," lausus ta.

Selle aasta ületõstmised selguvad alles kevadel

Ross kinnitas, et 2023. aastasse kanti tõesti pea miljard eurot, millest veerandi moodustas eelmise aasta lisaeelarve vahendid ja 180 miljonit investeerimistehingud. Nende kasutus on sihtotstarbega juba määratud ja seda ületõstmisel muuta ei saa. Ja kui palju raha järgmisesse aastaks üle kantakse, otsustab iga ministeerium eraldi.

"Vahendite kasutamise tähtaja pikendamisel ühe aasta võrra peab vahendite sihtotstarve samaks jääma. Kord juba üle kantud vahendeid uuesti, ülejärgmisse aastasse, üle kanda ei saa," lausus ta.

Kuigi Reinsalu andmetel ulatub sel aastal kasutamata jäänud vahendite kogusumma poole miljardi euroni, siis kui palju kantakse kasutamata vahendeid 2024. aastasse, pole veel tegelikult selge, sest vahendite ülekandmise oma haldusalas kinnitab iga minister eraldi ja seda tuleb teha alles hiljemalt 31. maiks, mil valmib riigieelarve täitmise aruanne.

Seega saab ülekantud raha lõplikult selgeks alles kevadel, samas saab avansilisi ülekandeid teha ka juba aasta alguses, öeldi rahandusministeeriumist.