X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Tuumaenergia töörühm soovitab tuumajaama ehitamist Eestisse

Foto: ERR

Riiklik tuumaenergia töörühm soovitab rajada Eesisse aatomielektrijaama, kuna tuumaenergia kasutuselevõtt toetaks Eestis kliimaeesmärkide saavutamist, varustuskindlust ja energiasüsteemi stabiilsust.

Tuumaenergia töörühma lõpparuande järelduste kohaselt kohaselt pakuks tuumaenergia taastuvenergiale täiendavat tuge. Kuigi see nõuab põhjalikku ettevalmistust, leiab töörühm, et õigeaegse planeerimise, piisava rahastuse, poliitilise ning rahva toetuse korral on Eestis tuumaenergia kasutuselevõtt tehtav, vahendas kliimaministeeriumi pressiteenistus.

Riiklik tuumaenergia töörühm analüüsis viimase kahe ja poole aasta vältel väikeste moodulreaktorite potentsiaali, järgides Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juhendit "Teekaart riikliku tuumaenergia taristu arendamiseks", mis sisaldab 19 olulist teemapunkti tuumaenergia kasutuselevõtuks.

Töörühma juhi, kliimaministeeriumi asekantsleri Antti Toomingu sõnul on tuumaenergia end tõestanud paljudes maailma riikides. "Tuumaenergial on potentsiaali tagada Eestis stabiilne energiavarustus tulevastele põlvkondadele," lausus Tooming pressiteate vahendusel.

Ta lisas, et huvi tuumaenergia, eriti väikeste moodulreaktorite kasutuselevõtu vastu näitab praegu üle maailma suurt kasvutrendi. Tooming rõhutas, et kui riik otsustab tuumaenergia kasuks, siis ei tohi see kahjustada taastuvenergia tootmise ja salvestamise võimsuste lisandumist ega põhjustada heitkoguste vähendamise edasi lükkamist.                                                     

Tuumaenergia kasutuselevõtt riigis, kus puudub varasem kogemus, nõuab aastatepikkust ettevalmistust ning tuumaelektrijaamast elektritoomise alguseni kuluks 9-11 aastat. Kui tuumaenergiat otsustatakse kasutama hakata, tuleks järgmise sammuna alustada Eestis õigusraamistiku ettevalmistamist, pädevuste arendamist ning tuumaelektrijaama asukohavaliku protsessi.

Tuumaenergia ohutuse reguleerimiseks tuleks luua uus riigiasutus, kus töötaks jaama käitamisperioodil kokku ca 80 inimest. Lisaks olemasolevatele 18 keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna töötajatele, kes liidetakse uue asutuse koosseisu, tuleks sinna juurde palgata üle 60 uue töötaja, sealhulgas paarkümmend tuumaenergia valdkonna spetsialisti, kellest osad tuleksid vähemalt esimestel aastatel välismaalt.

Eeldusel, et tuumaelektrijaama rajamist rahastaks erasektor ning riigi rolliks on tuumaenergia kasutamist võimaldava raamistiku loomine, oleks riigieelarvelised kulud alates tuumaprogrammi rakendamisest kuni tuumaelektrijaamas elektritootmise alguseni ehk 9-11 aastase perioodi peale kokku suurusjärgus 73 miljonit eurot. Sellele lisanduvad päästevõimekuse arendamise kulud, mille täpset suurust on võimalik prognoosida hilisemates etappides. Tuumaenergia kasutuselevõtt tooks riigile eelkõige suuremate maksulaekumiste ja majandustegevuse elavdamise näol ka täiendavaid tulusid, mis ületaksid riikliku raamistiku loomise ja ülalpidamise kulusid eeldatavasti juba tuumaelektrijaama ehitusetapis. 

Lõpparuande kohaselt oleksid Eestis sobivad väikesed moodulreaktorid, mille võimsus jääb alla 400 MVA (megavoltamper). Tehnoloogia valikul on oluline lähtuda kogemustest ja kütuse tarnekindlusest.

Seda, kas tuumaenergiaprogramm Eestis ka käivitada, hakkavad 2024. aasta esimestel kuudel arutama valitsus ja riigikogu.

Tuumaenergia töörühma lõpparuanne avaldatakse kliimaministeeriumi kodulehel 30. detsembril kell 10. 

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: