X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Tartu õpetajate kollektiivlepingu sõlmimine pole veel kindel

Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium
Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium Autor/allikas: Erakogu

Tartu koolide kollektiivleping võib 5. jaanuaril allkirjad saada, kui viimased erimeelsused haridustöötajate ametiühingu ja linna vahel lahendatakse. Ühtlasi eeldab linn, et kollektiivlepingu sõlminud õpetajad osaleksid toetusstreigis kolme päeva asemel vaid ühe päeva ja sedagi palgata.

"Põhimõttelised kokkulepped läbirääkijate vahel on tänaseks saavutatud. Hetkel arutavad osapooled lepingu projekti oma liikmetega. Allakirjutamise päev on samuti kokku lepitud ja see on 5. jaanuar," sõnas Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave.

Raave sõnul oli viimane vaidlusküsimus, millised pere- ja tööelu ühitamist võimaldavad lisasoodustused ja mis mahus on mõistlik leppida kokku ülelinnaliselt kollektiivlepinguga ning mida haridusasutused oma töökorralduse reeglites peaksid ette nägema.

"Jutt on siis põhiliselt töötajatele vaba aja andmisest töötasu säilitamisega teatud perekondlike sündmuste puhul, samuti tervisepäevade andmine, mil töötaja võib töölt puududa haiguslehte võtmata," rääkis Raave.

Ta sõnas, et kollektiivlepingu sõlmimise eesmärgiks on aidata kaasa haridusasutustes heade töösuhete ja kaasaegse töökorralduse loomisele ning töörahu tagamisele. "See ongi kollektiivlepingu mõte ja selleks seda ka sõlmitakse. Kui leping 5. jaanuaril allkirjastatakse ja EHL korraldab 22. jaanuarist üleriigilise tähtajatu streigi, siis Tartu haridustöötajad võivad ühineda kuni kolmepäevase toetusstreigiga," ütles Raave.

"Samas on linna kui tööandja ootus see, et toetusstreik Tartus võiks kesta siiski vähem aega, näiteks ühe päeva. Selliselt saavad Tartu õpetajad oma nö "päris streigis" osalevatele kolleegidele toetust avaldada, samas ei kaotaks nad väga palju palgas ning ka lasteaedade ja koolide tegevus oleks vähem aega häiritud," ütles Raave.

"Aga loomulikult ei saa linn toetusstreigi pikkust ametiühingutele või õpetajatele ette dikteerida, õpetajad ja nende esindajad peavad selle ise otsustama ja oma tööandjat sellest õigeaegselt teavitama. Asutuste töö korraldamise huvides on igal haridusasutuse juhil oluline võimalikult varakult teada, kes töötajatest ja kui kaua toetusstreigis osaleb," lisas ta.

Tartu streigi ajal palka ei maksa

Kui Tartu õpetajad streigivad ka vaid ühe päeva, jäävad nad linna poolt makstavast töötasust ilma, sest erinevalt Tallinnast on Tartu linnavalitsus teinud otsuse neile streigi ajal palka mitte maksta.

"Linnavalitsuse üksmeelne otsus oli, et seekord ei maksa. Novembris toimunud tunniajase hoiatusstreigi ajal maksti kõigile töötasu. Mitmepäevane toetusstreik häirib ikkagi päris paljude lastega perede elukorraldust palju olulisemalt ning mida lühem on streik seda parem kõigile sh õpetajatele endile. Püüame hoida lasteaedades mõned valverühmad töös ja koolides korraldada teatud tegevused algklassidele, kuid see on ikkagi hädalahendus neile peredele, kes ei saa last koju jätta. Võib juhtuda, et asutused peavad nende päevade eest leidma asendustöötajaid ja neile tuleb sellisel juhul ka palka maksta.

Raave lisas, et lapsevanemad ja laiem üldsus samuti ilmselt ei mõistaks seda, kui haridusasutuste tööseisaku ja sellest tulenevate ebamugavuste eest streigis osalejatele töötasu makstakse. "Aga veelkord - ametiühingud ja õpetajad ise otsustavad kes ja kui pikalt toetusstreigis osaleb, linn tööandjana ei saa seda ette dikteerida," rõhutas ta.

Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) teabejuht Janno Isat ütles ERR-ile, et tema teada pole praeguse seisuga kõik erimeelsused Tartu haridustöötajate ja linna vahel sirgeks räägitud, vaatamata sellele, et on paika pandud allkirjastamise kuupäev.

Tema sõnul tuli mõnedele õpetajatele muuhulgas üllatusena ka kollektiivlepinguga kaasatulev hoiatusstreigis osalemise keeld. "Kui juhtub, et Tartu õpetajate ametiühing kollektiivlepingut ei sõlmi, siis laieneb õigus hoiatusstreigis osaleda ka neile," selgitas Isat.

"Meie üleskutse on see, et streiki panustaksid maksimaalselt kõik õpetajad üle Eesti. Muidugi oleks mõistlik ka kohalikel omavalitsustel õpetajate töötasu mitte peatada. Õpetajatele on meie sõnum aga see, et kui valitsus võtab meid kuulda ja teeb lisaeelarve otsused, siis saavad nad palgatõusuga kaotatud palgaraha tagasi. Tuleb vaadata suurt pilti," sõnas Isat.

Ta lisas, et kahjuks on mitmed omavalitsused läinud streigi halvustamise teed. "Haridustöötajad ei streigi ju omavalitsuste vastu. Meie streigi üks eesmärke on ju ka üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimine, mis teeks elu lihtsamaks kohalikel omavalitsustel, sest palgaküsimused oleksid siis riiklikult paika pandud," sõnas Isat.

Tartu linnas on 30 munitsipaallasteaeda ja 31 üldhariduskooli, millest 22 on munitsipaalkoolid. Praeguse seisuga töötab Tartu üldhariduskoolides ligi 2300 õpetajat.

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: