X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Analüütik: sotsiaalmaksu ja esmatarbekaupade käibemaksu võiks langetada

Foto: Ken Mürk/ERR

Eesti majanduses on praegu palju väljakutseid, kuid on ka lahendusi, ütles Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ERR-i raadiouudistele. Tema hinnangul võiks langetada sotsiaalmaksu ja põhiliste toidukaupade käibemaksu.

Valimiste järel sündinud võimuliit pani kokku koalitsioonileppe, mis näeb muu hulgas ette maksutõuse ja uue maksuna automaksu 2025. aasta suvest. Aasta jooksul on hinnad tõusnud, inimeste ostujõud ehk siseriiklik tarbimine vähenenud. Ka Eesti Panga vahetult enne jõule avaldatud majandusprognoos näitab majanduse langust. Selle tuules taganes rahandusminister Mart Võrklaev ambitsioonikast maksutõusu plaanist, mis tähendab, et ka järgmise nelja aasta eelarvestrateegias kokkulepet enam pole.

Kevadiste valimiste eel ei räägitud maksutõusust sõnagi, vaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna programmis oli riigikaitsemaksu nime all tulumaksu tõstmine, astmelise tulumaksu sisseviimine ja dividendide sotsiaalmaksuga maksustamine. Teised koalitsioonipartnerid rääkisid peamiselt rikkamatele inimestele tulumaksuvaba miinimumi laiendamisest. Seega ei olnud ka maksudebatti.

Vast ametisse saanud rahandusminister Mart Võrklaev (RE) hakkas aga rääkima riigi rahanduse kordategemisest, 750 miljoni euro suurusest august, mille katmiseks poole miljardi jagu plaanitavatest kärbetest ei piisa, ja et lisaraha saaks makse tõstes.

"Maksu pole mõtet rahvahääletusele panna, need on need otsused, mida peavad tegema poliitikud, kui nad näevad, et riik on keerulises olukorras," ütles ta.

Luminori panga peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul kujunes eelarvedefitsiit viimastel aastatel.

"Maksumäärasid meil ei alandatud, maksu kogumine vähenes. Maksude kogus protsendina sisemajanduse kogutoodangust (SKT) tuli paari aastaga alla. Lihtsalt need tegevused, mida me tegime, olid vähem maksustatud. Tüüpiline näide on platvormitöö, mis ei erine võib-olla sisult väga palju sellest, mida tehti enne palgatööna, aga platvormitööna ta on vähem maksustatud," selgitas analüütik.

Keegi peab ka pandeemia ajal ja Ukraina sõjaga seoses jagatud toetused kinni maksma. Ka maksuküüru kaotamise järel laekub vähem raha ehk kusagilt tuleb asemele leida.

Kõige esimese ja suurema osa moodustab käibemaksutõus 20 protsendilt 22 protsendile 1. jaanuaril. Selle maht on arvestuslikult 235 miljonit eurot. Valitsus on põhjendanud seda riigi kaitsekulude tõusuga ja nii panustaks igaüks, ütles Ernst & Youngi partner, maksuspetsialist Ranno Tingas.

"Käibemaks on oma olemuselt selline maks, mis kõige rohkem mõjutab neid inimesi, kes enamuse oma palgast, piltlikult öeldes, viivad poodi. Need, kes säästavad, investeerivad, selle raha pealt käibemaksu ei maksta. Tõsi on, et kõik panustavad, aga selgelt ta ikkagi on madala ja keskmise sissetulekuga inimestele proportsionaalselt suurem panus kui jõukamatele," selgitas ta.

Seega hinnad, mis võiksid üldise majanduslanguse taustal langeda, ei lange, sest kaupmehed on vaikselt käibemaksutõusu juba praegu sissekirjutanud.

Palju keerulisem on 2025. aasta eelarvega, kus juba ootab planeeritud, aga sisustamata maksutõuse 400 miljoni euro ulatuses. Osa sellest kataks tulumaksu tõstmine kahe protsendi võrra nii eraisikule kui ka ettevõttele. Koos sellega kaovad mitmed soodustused.

"Tulumaksu osas on lausa seadusesse sisse kirjutatud, et aastal 2027 vaadatakse, kuidas see suurem maksuvaba tulu ja kõrgem tulumaks päriselt on toiminud ja kas siis midagi peaks muutma või mitte. Nii et on jäetud katseaeg," rääkis Tingas.

Kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts ütles, et ettevõtetele tulevad halva üllatusena maksutõusud korraga, seda enam, et selget eesmärki, mida saavutada soovitakse, ei ole. Pigem tuleb vaadata, kus me maksude poolest võrdluses teiste piirkonna riikidega oleme.

"Käibemaksu osas probleemi ei ole – 22 protsendiga me piirkonnas ka väga silma ei paista. Käibemaks on ikkagi lõpptarbija maks ja kuna hinnad seetõttu igal juhul kasvavad, kindlasti suureneb ka surve palkadele ja seeläbi on mõju ka ettevõtete konkurentsivõimele," selgitas Palts.

Kuna majandusprognoosid on läinud kehvemaks, mis tähendab ka oodatust väiksemat maksulaekumist, võib auk käriseda isegi 600 või 800 miljonini või enamgi.

Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul on väljakutseid palju, aga on ka lahendusi.

"Mis võiks alaneda, on sotsiaalmaks. Just sellepärast, et see maksubaas on kahanemas, tegemas konkurentsivõimet mõnes mõttes keerulisemaks just sellepärast, et see on tööjõu maksustamine ja tööjõud on järjest kallim meil ja järjest rohkem võistleme ka hinnakonkurentsis maailmaturul. Teine osa on võib-olla esmatarbekaubad, mille käibemaks kunagi tulevikus võib alaneda. Kui üldine käibemaks läheb kõrgemaks, siis see on pigem vaesema inimese maks, aga selleks, et kompenseerida seda, siis ongi tihtipeale riikides just põhilistel toidukaupadel väiksem käibemaks," rääkis ta.

Tööpuuduse kasv prognoositava üheksa protsendini toob kaasa tarbimismaksude ja tööjõumaksude laekumise vähenemise. Uusküla sõnul oleme jätnud osa majandusest maksustamata ja nüüd tuleb hakata neil, kellel saab, maksumäärasid tõstma. Tööjõumaksudelt tuleb tema sõnul liikuda rohkem üldisele tulumaksule ja varamaksudele.

"Mitte tõsta sotsiaalmaksu, aga tõsta tulumaksumäära on just see, mis vähendab sotsiaalmaksu koormust ja teeb seda maksubaasi ühtlasemaks. Ei ole vahet, kas sa maksad seda tööjõumaksuna välja või sa maksad ettevõtte tuluna välja. Ja siis kaob ära see efekt ka, et peaks OÜ-tama või midagi sellist, varjama oma tulu," rääkis Uusküla.

"Teine liikumine, mis on toimumas, on pahede maksustamine. Keskkonnaga seotud pahed, tervisega seotud pahed, siis n-ö suhkrumaks, et inimesed ostaksid rohkem salatit kommi asemel. Teha siis suhkruga seotud kaubad kallimaks. Ja täpselt samamoodi keskkonnaga, et karistada keskkonda saastavamat tarbimist rohkem kui sellist, kus on keskkonna jalajälg väiksem ja sinna alla siis kuulub automaks. On praegu võib-olla natuke ebaselge, on ta siis varamaks või on ta keskkonnaprojekt," lisas ökonomist.

Selles pole tänaseni valitsuses ju kokku lepitud. Erimeelt ollakse selles, milliseid erandeid automaksu eelnõule lisada. Automaks peaks 2025. aastal eelarvesse tooma 200 miljonit eurot, sealt edasi järgmistel aastatel veel 10 protsenti aastas. Oma olemuselt on see omandimaks, kuigi seletuskirja järgi keskkonnamaks ja selle maksu suur eesmärk on vähendada autode arvu.

Automaksuga maksustatakse selle omamist, mitte sellega sõitmist, ütleb Ranno Tingas.

"Kui me vaatame Euroopa vaadet, siis see automaks pigem on tavapärane toode selles menüüs. Ta ei ole kuidagi üllatus, aga see, kuidas ta nullist 230 miljonini tuleb ühe aastaga, on väga järsk autoomanikelt raha ära kogumine," rääkis Tingas.

"Eks aeg muidugi näitab, milliseid valikuid inimesed teevad ja alati selliste keskkonnaeesmärgiga maksude paradoks on see, et mida paremini ta oma eesmärki täidab, seda vähem seda maksu laekub. Suurbritannia näide, kus alguses vabastati elektriautod automaksust, siis üsna varsti tuleb ka elektriautodele tavapärane automaks, sest nende oskaaal on juba piisavalt suur, aga riigil raha on ikka vaja," lisas ta.

Lenno Uusküla ütles, et automaks on seotud kütuseaktsiisiga ja sellest finantseeritakse teid, mida on autodele vaja.

"Kui me liigume elektriautode poole, siis elekter pole praegu eriliselt maksustatud, niimoodi, et me saaksime sealt teid finantseerida. Seda raha on vaja siis kuskilt mujalt leida. Kui elektriautosid on piisavalt palju, siis on vaja mingit muud maksu tõsta või on vaja teha uus elektriautomaks," rääkis Uusküla.

Eesti Autoomanike Liit andis septembris riigikogu esimehele Lauri Hussarile sümboolselt üle "Ei automaksule!" petitsiooni käigus kogutud 77 442 digiallkirja.

Ranno Tingase sõnul on mõistlik kehtestada makse, mida ühiskond alla neelab.

"On olemas ka teooria, kus on välja arvutatud, kus hakkab maksutahe vähenema. On selge, et kui aastaid tagasi oli meil käibemaks 18 protsenti, siis see 22 versus 18, kindlasti seal tekib suurem motivatsioon ka makaudest kõrvale hiilida. Eks aeg näitab, kui hästi maksuamet suudab varimajandust ohjeldada, et asjad ei lähe sularahasse või väliskontodele või kuhu iganes," sõnas Tingas.

Rahandusminister Mart Võrklaev tõi jõulude eel uue pöörde, öeldes, et ei pruugigi kokkulepitud mahus maksutõuse välja pakkuda ja koalitsioon läks selles küsimuses lõhki. Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatid näevad, et Reformierakond on osa kokkuleppest tagasi võtnud ning järgmise nelja aasta eelarvestrateegia on taas avatud.

Eesti Pank peab uue valitsuse maksuplaani vastutustundlikuks. Asjaolu, et inimestele jääb nende jõustumisel vähem raha kätte, on selle juures paratamatu.

Riigi eelarvestrateegia muudatuste üle peaks koalitsioon hakkama arutama kohe uue aasta alguses. Täpsustunud maksuplaani on oodata kevadise majandusprognoosi järel. Euroopa Liidu uute eelarvereeglite jõustudes eelarve puudujääk kolme protsenti ületada ei tohi. Seega me ei tea, millised maksud on õhus ja kuidas nad välja kukuvad.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: