Inimeste tunnetus majanduse käekäigust liigub sarnaselt pendliga, kuid see liikumine jääb mõned kuud tegelikest muutustest maha. Konkreetse ettevõtte või majapidamise käekäigust saavad asjaosalised ise väga operatiivse ülevaate. Näiteks kaupmees näeb iga päev, kuidas muutub tema klientide arv ja nende ostukorvi suurus ning varasemate perioodidega võrdlus tekitab täpse ettekujutuse, mis lähiajal tema äris toimub.

Majanduse üldist käekäiku peegeldavasse statistikasse jõuavad need andmed aga viitajaga. Seetõttu juhtubki, et majanduses toimuvad pöörded jõuavad ühiskonna teadvusesse paari kvartali pikkuse hilinemisega. Kuna viimane avaldatud kvartaalne majanduskasvu näitaja oli oodatust suuremas miinuses, siis on see tekitanud arusaama, et olukord on halb ja läheb veelgi halvemaks.

Negatiivsed ootused võivad langust võimendada või majanduskasvu taastumist pidurdada. Inimesed hakkavad tarbimist piirama ja üritavad rohkem säästa, sest nende kindlustunne on vähenenud. Vastupidine toimub aga majanduskasvu raugemisel. Inimesed jätkavad majanduslanguse alguses veel tarbimist vanal moel, sest neile ei ole jõudnud kohale arusaam, et olukord pole enam endine.

Esimesed tumedad pilved kerkisid Eesti ettevõtluse kohale 2022. aasta teises pooles. Meedias hakkas siis ilmuma ridamisi uudiseid puidutööstuste kehvast käekäigust, nõudluse kadumisest Skandinaavias ja seal tekkinud vaidlustest klientidega. "Müük oleks nagu noaga ära lõigatud," kommenteeris toona üks puidutööstur.

Eelmise aasta viimaseks kvartaliks olime jõudnud olukorda, kus ühtegi päikesekiirt enam ei paistnud ehk raske on leida Eestis ärisektorit, kus läheb praegu hästi.

Arvan samuti, et alanud aasta esimene pool tuleb Eesti majandusele keeruline, kuid see ei tähenda, et klaas on pooltühi, pigem on klaas pooltäis.

Pakun mõned hüpoteesid, miks ma arvan, et majanduslangus lõppeb kiiremini, kui seda praegu oodatakse.

Poliitikud ja majapidamised on majanduslanguse alguses inertsed, sest nad ei tunneta veel kriisi külma hingust. Ettevõtjate käitumine on vastupidine. Nemad ei lähtu ajaloost ehk minevikku peegeldavast majandusstatistikast. Nemad teavad, mis toimub ettevõttes praegu ja milline on lähikuude väljavaade.

Eesti ettevõtted ja nende töötajad on viimased kaks aastat teinud tööd selle nimel, et müügi- või kasuminumbrite langustrendile pidur panna ja pöörata need uuesti kasvule. On otsitud uusi turge, lõpetatud madala kasumlikkusega äritegevused ja suunatud fookus tulusamatele.

Kindlasti kõik ärimudelite muutused või uutele turgudele minek ei õnnestu, aga nagu ma ütlesin, on klaas juba pooltäis. Majanduslanguse ajal tehtud pingutused, suunamuutused, saneerimised hakkavad varem või hiljem tooma tulu ja see aitabki Eesti majanduse pöörata kiiremini tagasi kasvule, kui praeguses jäises keskkonnas seda arvatakse.

Majanduslangusest tingitud muutused ise hakkavad üha rohkem soosima kasvu taastumist. Tööpuudus hakkas eelmisel aastal kasvama. See tähendab, et konkurents töökohale tiheneb. Kui töötaja ei taha täiendada koondatute ridu, siis peab ta varasemast rohkem pingutama ja tegema midagi senisest paremini. Palgakasv aeglustub, mis võtab ettevõtetelt ära ühe viimaste aastate olulise kulusurve. Intresside kergitamise periood on läbi ja see mõjutab samuti positiivselt kulutaset.

Olen nõus, et aasta esimene pool tuleb keeruline, aga pärast kaht aastat kestnud majanduslangust, tundub mulle veendumus Eestit ees ootavast pikast ja vinduvast majanduslangusest liiga pessimistlik. Head alanud aastat!

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.