Tsahkna ütles, et Ukrainale lubatud abi andmiseks on erinevaid võimalusi.

"On kokku lepitud, et me suudame sildfinantseerida, et tegelikult Ukraina oma rahad saab. 50 miljardi suure fondi otsus, arvan, me saame selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses tehtud. Nii et tegelikult Ukraina oma raha saab. Me leiame teid, kas või niimoodi, et ülejäänud 26 riiki lepivad selle rahastamise kokku ja see tehakse formaalselt teistmoodi, teisi kanaleid pidi," rääis Tsahkna.

"Tegelikult küsimus on selles, et see raha on kõik lisaks sellele, mida me tavaliselt Euroopa Liidu eelarvesse anname ja see raha tuleb ikkagi netomaksjate taskust. Ja eraldi rahurahastu, mis puudutab sõjalist abi, tuleb kõikide liikmesriikide lisapanusest. Me oleme seda arvestanud, meie eelarved on ka seda raha juba planeerinud järgmisteks aastateks ja me saame selle raha igal juhul antud," lisas ta.

Kui 50 miljardi eurose abi andmise Ungari peaminister Viktor Orban reedel blokeeris, siis Ukrainaga liitumiskõneluste alustamisele ta vetot ei pannud, vaid lahkus hääletamise ajaks saalist. Tsahkna tõdes, et Ukraina ja ka Moldovaga liitumiskõneluste alustamine rippus juuksekarva otsas, kuid surve Orbanile oli väga suur.

"Ma arvan, et mõni tund enne ei olnud keegi kindel, mida Orban teeb või mida temaga teha. Surve Orbanile oli metsikult suur nii kahepoolselt kui ka kõik ühiselt ja mitte ainult Euroopa Liidu liikmesriikidelt, aga ka kõigilt teistelt liitlastelt," ütles välisminister.

"Tegelikult ju ikkagi selle sõnumi negatiivsem väljendus ehk kui me poleks seda sõnumit andnud, et Ukraina on oodatud Euroopa Liitu, oleks võinud minu hinnangul murda selle sõja kulgu ja negatiivses suunas. See oli ajalooline hetk mitte ainult Ukraina, vaid ka Moldova suhtes."

Tsahkna rõhutas, et surve Orbanile oli kollektiivne, kuid kindlasti oli ka mingisuguseid kokkuleppeid temaga. Ta aga ei täpsustanud, milliseid kokkuleppeid. Tsahkna tõdes, et Orban on endale väga suure võimu mänginud.

Kolmapäeval nõustus Euroopa Komisjon viimase hetke järeleandmisena vabastama 10 miljardit eurot Ungari õigusriigi olukorra vaidluste tõttu külmutatud abist. Reedel nõudis Orban, et Euroopa Liit laseks vabaks kogu Ungarile mõeldud miljarditesse eurodesse ulatuva toetuse, enne kui hakkab kaaluma Ukraina abipaketi vetost loobumist.

Tsahkna sõnul leiab EL, et kõige odavam, millega kokkuleppeid teha, on raha.

"Tal on veel väga palju saamata, mida tema arvab, et ta peaks saama. Seda 10 miljardit ei pruugi ka saada, kuna sellel on palju tingimusi küljes. Meie ühine arusaamine oli, et raha on kõige odavam, millega kokkuleppeid teha. Eesmärk oli see ajalooline otsus ikkagi ära teha. Me räägime ikkagi Euroopa ja Ukraina tulevikust," ütles Tsahkna.

"Ega need kokkulepped pole niimoodi ka, et me anname selle raha ja sina hääletad niipidi. Eks see on suurem ja laiem surve üht- ja teistpidi. Orban on ju varem blokeerinud ka Euroopa Liidu eelarvekõnelusi jne. Aga paratamatult midagi pole teha, ühel hetkel on kaalukausil niivõrd palju põhimõttelist ja suurt, kui me räägime reaalselt kas või Euroopa julgeolekust, ja teisel pool on siis mingi rahasumma. Kuigi need ei ole seotud, siis mingil määral nad ikkagi on. Seda vastutust riigijuhid tajuvad," rääkis ta.

Orban on öelnud, et võib Ukraina liitumiskõnelustel igal ajal veto peale panna. Tsahkna sõnul on selleks kogu protsessi vältel lausa umbes 75 võimalust.

"Kui mingi piir lõplikult ületatakse, mida Orban võib-olla kartis, on võimalik käivitada mehhanism, kus liikmesriigilt võetakse hääleõigus ära. See on olemas teoreetiliselt paberi peal, keegi pole seda kunagi kasutanud, see on väga keeruline. Aga kui üks riik ei taha enam olla Euroopas, kui ta õõnestab mõnes mõttes meie julgeoleku aluseid, meie eksistentsi, siis selline võimalus on olemas. Ja ma arvan, et kui Orban poleks hääletuse ajaks ära läinud ehk ta ei saanud vetostada, oleks see protsess käivitunud võib-olla, sest meeleolu laua taga oli täpselt selline, et kaalul on Euroopa julgeolek laiemalt," selgitas Tsahkna.