"Ma prognoosiks, et võib-olla viie aasta pärast," ütles Rohtla "Terevisioonis" vastuseks küsimusele, millal saabub aeg, kui 5G potentsiaal on maksimaalselt realiseeritud. "Sinna läheb ikkagi veel aega, sest ka terminale, telefone hetkel on vähe," lisas ta.

Tema sõnul võtab lisaks sellele, et turul pole veel piisavalt seadmeid, aega ka uue sidevõrgu ülesehitamine. "Esialgu püütaks minna edasi olemasoleva 4G võrgu baasilt ja siis järk-järgult minna üle 5G peale," märkis Rohtla.

Küsimusele, millal võiks alata üleminek 5G-st järgmisele, 6G sidelahendustele, vastas rohtla, et see võiks alata järgmisel kümnendil.

"Eks erinevates riikides on erinevaid nägemusi, aga üldiselt jääb see ikkagi aastatesse 2030-2035, kus 6G hakkab turule tulema ja on kättesaadav ka juba tavakasutajatele. Selleks ajaks siis võib-olla on lootust, et on saadaval ka 6G seadmed," rääkis ta.

Rohtla sõnul tegeletakse Eestis praegu 5G testvõrgu ülesehitamise, kuid samal ajal pannakse vabavaralisele testvõrguplatvormile üles juba ka 6G võrgutoega testvõrku.

"Kuna need sagedused on väga kõrged, siis on raske leida testseadmeid, millega neid asju testida. Aga selles mõttes jah, ikkagi fookus on liikunud ka juba 6G suunas, et vaadata, mida saab siis teaduse ja ülikooli poole peal ära teha ja kaasa aidata," rääkis ekspert ja TTÜ õppejõud.

6G aitab energiat säästa

Rääkides 6G sidevõrkudest, tõi Rohtla esile nende suure andmekiiruse ning omaduse säästa kasutajate jaoks energiat.

Kui praegu kasutatavas 4G võrgus on andmevahetuskiirused sadades megabittides sekundis, siis 5G võrgus oleks see kuni 20 gigabitti, aga 6G-s juba terabitt (tera on tuhat korda suurem kui giga – toim.) sekundis.

Suurem andmevahetuskiirus võimaldab näiteks inimestel oma kodust meelelahutust võtta endaga kaasa, selgitas Rohtla: "Ei pea enam istuma televiisori ees ja nautima kõiki neid multimeediateenuseid kodus, vaid saab ka minna näiteks piknikule ja kuulata-vaadata seal neid asju."

Tehnoloogiliselt tähendab 6G võrk senistest veelgi kõrgemate raadiosageduste kasutamist, mis aga toob kaasa signaalil levimise ulatuse vähenemise.

"Ja see tähendab, et võrk tuleb tihedamalt üles ehitada. Selle võrra on 6G-l ka põhirõhk energiasäästlikkusel, see on energia-efektiivsem, kuna tugijaamasid on tihedamalt ja seetõttu ei ole vaja enam nii võimsaid saatjad ja vastuvõtjad," rääkis Rohtla.

"Ja teiseks on ka see, et neis kasutatakse tarkasid maatriksantenne. Ühes tugijaamas on üle saja saateantenni ja vastuvõtja, mis võimaldab fokusseerida raadiosignaali konkreetse kasutaja suunas, mitte saata terve eeter täis, vaid konkreetsele tarbijale. See suudab ka jälgida kasutajat ja valida kõige lähem ja kõige parem ning tugevam signaal, mida kasutada - see ka jälle võimaldab vähendada energiakulu," märkis ekspert. Ta lisas, et selles mõttes oleks 6G võrk kasutaja suhtes personaalne.

Lisaks võimaldab 6G kasutada null-energia nuti-internetiseadmeid, mis jälgivad ja vaatavad, mis võrgus saada on, püüavad neid signaale ja selle läbi siis laevad oma akusid, lisas Rohtla. "Selle tõttu on ka võimalik akusid väiksemaks ja seadmeid kompaktsemaks teha ning see annab jällegi energiasäästu," tõdes ta.