Voltri: lasteaiad ja kutsekoolid ühinevad streigiga toetusstreigi näol
Lasteaiad ja kutsekoolid liituvad 22. jaanuaril algava üldhariduskoolide õpetajate streigiga 24. jaanuaril toetusstreigiga, teatas haridustöötajate liit (EHL) esmaspäeval.
Lähtuvalt haridustöötajate liidu poolt TGS Baltic advokaadibüroolt tellitud õiguslikule hinnangule ja EHL-i juhatuse 5. jaanuari otsusele liituvad lasteaiad ja kutseõppeasutused toetusstreigiga 24. jaanuaril, teatas EHL, lisades, et toetusstreike on võimalik korraldada ka huvikoolidel ning teiste elualade ametiühingutel.
Toetusstreik võib kesta kolm päeva.
Üldhariduskoolide streik algab 22. jaanuaril ning sel päeval toimub meeleavaldus Tallinnas. 24. jaanuaril toimub meeleavaldus Tartus. Üldhariduskoolide õpetajate streik on tähtajatu.
"Streigiga saavad lisaks ametiühingu liikmetele seaduse kaitse all liituda kõik üldhariduskoolide õpetajad ning toetusstreigiga lisaks koolide teistele töötajatele ka lasteaedade ja kutseõppeasutuste töötajad üle Eesti. See on see moment, kus Hiiumaast Põlvamaani seisame õlg-õla kõrval. Me ei streigi kellegi vastu, vaid kõigi eest, kellel läheb korda hariduse jätkusuutlikus Eestis," ütles EHL-i esimees Reemo Voltri.
Voltri nentis, et kindlasti tekitab õpetajate hoiatusstreik mitmesajale tuhandele inimesele ebamugavust ning sunnib päevaplaane ümber tegema. Asutuste töökorralduse otsustab asutuse juht, kuid kuna streikijad ei pea töökohal viibima ega tööülesandeid täitma, ei saa tagada sel ajal ka kvaliteetset õpet.
Kui palju koole ja õpetajaid streigiga ühineb, pole veel selge, sest EHL saatis koolidele streigikutse alles reedel. Seni pole teada aga ühtegi kooli, mis ei kavatse streigist mingil moel osa võtta, lausus Voltri.
Voltri: me loodame, et ei pea siiski streikima
Voltri ütles esmaspäeval peetud pressikonverentsil, et uued läbirääkimised algavad esimesel võimalusel ja hiljemalt streigi avapäeval, kuid EHL-i soov on neid alustada juba varem.
"Täna-homme saadame kutse haridusministeeriumile, et alustada uuesti läbirääkimisi. Meie siiras soov on, et 22. jaanuaril me ei alustaks streiki, et enne jõuame lahendusele. Aga kui valitsus on tahtmist täis, et streiki esile kutsuda, siis me streigime. Me ei taha streikida, aga oleme sunnitud seda siis tegema, sest õpetajate olukord Eestis on katastroofiline," lausus Voltri.
Voltri sõnul jääb streik ära siis, kui valitsus leiab palgatõusuks vajalikud ligikaudu 10 miljonit eurot.
Voltri sõnul on iga õpetaja enda otsus, kas ta streigib või mitte. "Ei ole kellelgi õigust piirata streikijate soovi streikida. Aga neil, kes soovivad töötada, peab see võimalus ka olema," ütles ta.
Samuti pole mingit sellist keeldu, et õpetajatele ei tohiks streigi ajal palka maksta, lisas Voltri.
Kool ja kooli pidaja otsustavad, kas kool jääb lahti
Streigi ajal streikiv õpetaja haridusasutuses viibima ei pea ega küsima ka asutuse juhilt luba, et mujal viibida.
Seda, kas haridusasutus jääb streigi ajaks avatuks, ei saa otsustada streikijad, vaid kool või lasteaed ja nende pidajad koos, ütles Voltri. Kui näiteks gümnaasiumiõpilaste puhul pole probleem neid üksinda kooli jätta, siis algkooli puhul sätestab juba seadus, kui palju peab kohal olema täiskasvanuid lapse kohta.
Laste turvalisuse eest vastutab kooli pidaja.
Voltri sõnul ei saa aga kindlasti nõuda streigi ajal hariduse kvaliteeti.
"Me ei saa rääkida, kui kool on lahti ja õpetajad streigivad, hariduse kvaliteedist. Koolimaja võib vaadata sel hetkel kui sotsiaalasutust, kus on soe ja saab süüa, aga haridusest ja kvaliteedist rääkida ei saa. Seetõttu ongi mõistlik kokku leppida, kuidas õppimata jääv osa osa pärast järele tehakse," lausus ta.
Üleskutse, et kogu õppeprogramm õpitaks järele
Voltri sõnul tegi EHL kooli pidajatele ja koolidele ettepaneku, et jõutaks kokkuleppele, et kogu streigi tõttu õppimata jääv materjal võetakse kõik tagantjärele läbi ning selle eest makstaks streikinud õpetajatele ka tasu.
EHL-i nõudmine on, et üldhariduskoolide õpetajate töötasu alammääraks määrataks 1950 eurot kuus. EHL märkis, et kuigi luhtunud palgaläbirääkimised käisid õpetajate töötasu alammäära tõusmise üle, on oluline, et säiliks ka selle seotus lasteaia õpetajate palkadega. Samuti on EHL-i kindel soov alustada kollektiivlepingu sõlmimiseks läbirääkimisi juba sel aastal, mis hõlmaks ka alus- ja kutseõppe asutusi.
EHL märkis, et streik on tingitud valitsuse senisest soovimatusest leida kompromisse ja pidada kinni antud poliitilistest lubadustest. Valitsuse ja EHL-i läbirääkimised luhtusid ning detsembri keskel teatas EHL, et jaanuaris alustavad õpetajad streiki.
Haridusministeerium ja riiklik lepitaja on varem öelnud, et lasteaiaõpetajate osalemine streigis pole seadusega kooskõlas.
Toimetaja: Marko Tooming