Eelmisel aastal loodud NATO-Ukraina nõukogu erakorralisel kohtumise kutsus kokku NATO peasekretär Jens Stoltenberg Kiievi palvel. Arutelude keskmes on see, kuidas saaksid allianssi riigid anda Ukrainale kiiremini ja senisest enam õhutõrjekomplekse.

Viimastel nädalatel on Moskva korraldanud suuri õhurünnakuid Ukraina linnadele ning kahjuks on mitmed droonid ja raketid suutnud õhtutõrjest läbi murda. Just seda vajadust rõhutas paar päeva tagasi ka Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba pärast kohtumist Jaapani välisministriga.

"Andsin oma kolleegile teada veel ühest selle sõja küljest: kui täpne olla, siis Ukraina vajadustest mitte ainult lennukite, aga peamiselt õhutõrje süsteemide järele," sõnas Kuleba. See on soov, mis peaks olema hästi mõistetav ka kõigile kolmapäeval NATO peakorteris kogunevate riikide esindajatele. Kui mitmed neist ei anna Kiievile enam sõjalist abi eriti aktiivselt, siis elanikkonna kaitse vajadust mõistetakse pealinnades hästi.

Ent kui kiirelt jõutakse praktiliste sammudeni, on keeruline hinnata. Vähemasti sõnades on valmisolek Kiievit toetada viimastel nädalatel isegi kasvanud. Eriti on seda märgata just Saksamaa ja kantsler Olaf Scholzi sõnavõttudes.

Näiteks teisipäeval õhtul teatas väljaanne Politico, et Scholz soovib survestada teisi Euroopa Liidu liidreid veebruari alguses toimuval Euroopa Ülemkogul Kiievile rohkem relvi andma. Saksamaa valitsusallikatele tuginedes kirjutas väljaanne, et Scholz palub tippkohtumiseks koostada nimekiri kõikidest võimekustest, mis Euroopa Liidu riikidel on. Eelkõige vaatab ta sellega otsa Prantsusmaale, Itaaliale ja Hispaanial, kes ka võrreldes endast märksa väiksemate Ida-Euroopa riikidega on Ukrainale andnud pisku.

Esimene võimalus neil enda heast tahtest märku anda on kolmapäeval NATO-Ukraina nõukogus. Kolmapäevasel kohtumisel esindavad riike suursaadikud.