Mart Kallas: uue koalitsiooni tekkimine Tallinnas on praktiliselt võimatu

Tallinnas on Keskerakonnata võimuliidu moodustamine praktiliselt võimatu, sest opositsiooni omavahelised suhted on keerulised ja isegi kui saavutataks volikogus ühe häälega enamus, ei tagaks ka see uue võimuliidu teket, ütles intervjuus ERR-ile Tallinna volikogu EKRE fraktsiooni esimees Mart Kallas.
Mida EKRE arvab praegust Tallinna linna juhtimise ja volikogu tervisest?
Volikogus, ise arvan, jätkub kõik vanaviisi, Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsioon püsib. Ja võib ju asju põnevaks ajada, aga tegelikult see asi on päris igav. Meie ei välista kellegagi koostööd, aga meiega välistavad paljud koostöö ja jääbki arusaamatuks, mis selle põhjus on. Aga jah, ma näen, et uue koalitsiooni tekkimine on praktiliselt võimatu. See, mis (sotsiaaldemokraat Raimond) Kaljulaid on väitnud, et ühe häälega enamus võib tekkida, kui Jüri Ratas üle tuleb, ei pea absoluutselt paika. Ühe häälega enamusega ei tee volikogus midagi ära.
Nägime juba Kõlvarti umbusaldamise ajal, et Reformierakonnal, kes esitas Kõlvarti umbusaldusavalduse, olid fraktsioonist kohal pooled.
Aga miks te arvate, et ei ole võimalik midagi teha?
Kuidagi see maailmavaade on aetud nii keeruliseks. Kui ma vaatan kohalike omavalitsuste valimiste valimisprogramme, mis oli 2021. aastal, siis seal iseenesest oli paljude praeguste opositsioonikaaslastega päris palju kattuvusi ja ühist mõtlemist linna arengule. Aga tuleb välja, et mingisugustes pisikestes detailides on asi kinni, millega hakatakse omavahelist kiusu ja poliitilist positsiooni näitama. Siin on tunda jälle Reformierakonna kõrkust, ülbust ja üleolekut, et ei ole mingit läbirääkimiste soovigi.
Mis detailide taga asi kinni on, saate tuua midagi näiteks?
Siin on ju ümber kujunenud poliitiline olukord. Meil on volikogus teine aseesimees valimata. Algselt oli kokku lepitud, et ta läheb Reformierakonnale, aga siis (Kristen) Michal läks ministriks ära. Poliitiline olukord täiesti muutus ja me leidsime, et me ei toeta seda Reformierakonda.
Kuidagi asi on jäänud selle taha kinni, et meie EKRE fraktsiooni kuus häält on nüüd nagu selleks kaalukeeleks, kas valitakse teine aseesimees ära või valita. Samas me kaotasime rahanduskomisjoni aseesimehe koha Isamaale, Isamaa ei taha seda meile tagasi anda ja seal on niisugused poliitilised mängud. Mingid vanad lepped enam ei pea ja nii see ongi põhimõtteliselt. Teki üksteise poole tõmbamine käib kogu aeg, et kel varbad välja jäävad – ma ei oska kirjeldada seda teistmoodi.
Kui me vaatame nüüd volikogu fraktsioonide suurust, siis põhimõtteliselt saaks ju uue võimuliidu moodustada sotsid, Reformierakond, Isamaa, Eesti 200 ja siis EKRE. Kas te näeksite ennast koalitsioonis või eelistate ikkagi opositsioonis olla, et saab opositsioonis rohkem ära teha?
Koalitsioonis oleks me kindlasti, sa saaksid midagi oma valimislubadustest teostada ja nii edasi. Aga ütleme niimoodi, et laiapõhjaline koalitsioon, milleski kokku leppida täiesti eraldi teemades – peab kokku leppima selles, et keegi saab mingi abilinnapea koha või mingid linnaosad, et üksteise asjadesse ei torgita ja üksteise kohta avaldusi ei tehta ja kellegi eest ei vabandata ja nii edasi – see on väga keeruline. Näiteks mina ei taha mingi sotside otsuse eest vastutada, usun, et see on vastastikune.
No opositsiooni te jääksite koos Keskerakonnaga sel juhul. Kui tugeva tandemi te moodustaksite?
Väga keeruline öelda. Isiklikul tasandil on läbisaamine normaalne, aga poliitilisel tasandil on nad ikka väga parteitruud. Seal on see suur juht, kes ütleb põhimõtteliselt, kuidas nad peavad tegema, käituma või olema või mis iganes. Me oleme EKRE poolt toonud igasuguseid huvitavaid eelnõusid, toome kas või Tallinna täiesti mitte puutuva Mahatma Gandhi kuju, mida tahetakse püstitada, mis on siiamaani läinud 130 000 maksma. Isegi selle poolt nad ei suutnud hääletada, lihtsalt kõik hääletatakse maha.
Meil Keskerakonnaga tiksub täpselt vastavalt vajadusele. Mingit emotsiooni ja sellist ootavat pilku meil nende poole ei ole.
Põhimõtteliselt on ju võimuvahetuse võti sotside käes. Miks sotsid ei lähe selle asjaga edasi, miks nad on rahul praeguse olukorraga?
Nagu mina olen aru saanud – kui nad tuleksid (uude) koalitsiooni, siis nad kaotaksid ikka palju kohti, seal on abilinnapea kohad, ma kardan isegi, et võib-olla volikogu esimehe koha kaotaks. Linnapea kohta neile kindlasti ei pakutaks, sellepärast et Reformierakond tahab kindlasti seda endale saada, neil on ikkagi 16 kohta praegu volikogus.
Ütleme kogu see toiduahel – sotsid on Keskerakonna toiduahela täiustamisega läinud kaasa. Nad on praegu juba nii ilusti ennast sisse söönud ja tunnetavad, et nad juba natuke kontrollivad ka Keskerakonda. Keskerakonnal on oma, nagu Kõlvart ütles: süsteem, nemad (sotsid – toim.) on ka selle süsteemi ilusti sisse läinud ja nad on selle toredad hammasrattad, mis veavad seda süsteemi täpselt samamoodi edasi. Nad on sinna süsteemi hästi liitunud ja hakata nüüd seda kõike lõhkuma – kujutage ette, kui tuleks nüüd EKRE ka veel sinna punti ja Isamaa – oi jumal, see läheks ju täiesti käest ära ja lappama.
Aga mis EKRE plaan on, kuidas te proovite asja paremaks teha ja ellu jääda ise selles supis?
Ma usun, et me järgime vana hiina vanasõna, et istud jõe ääres ja ootad, vaatad, millal vaenlase laibad mööda ujuvad. Eks me vaatame, me oleme äraootaval seisukohal, missuguseid pakkumisi meile tehakse, kui tehakse mingeid pakkumisi. Siin käib plõksimine kogu aeg meie suunas. Eesti 200 on öelnud meedias ära, et tema meiega koostööd väldib. Reformierakond on öelnud ära, sotsid on öelnud ära, mitmed sotside esindajad on ütelnud ära. Isamaa on vait, ei räägi üldse midagi.
Meil ei ole öelda midagi, ega me ei lähe kellelgi varbaid suudlema. Teeme oma tööd rahulikult edasi ja kõik. Mul on töölaud asju täis – tegemata asju ja pooleliolevaid asju, tegemist on küll.
Toimetaja: Marko Tooming