X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Algav streik on avanud arutelu ka õpetajate koormuse ja karjäärimudeli üle

Foto: Haridus- ja teadusministeerium

Nädala pärast algav õpetajate streik on toonud haridusministeeriumis arutelulauale lisaks palga suurusele ka õpetajate koormuse ja karjäärimudeli. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, kas õpetajatele võiks tulevikus palka maksta staaži, kvalifikatsiooni või ülesannete põhjal.

Enamiku õpetajate jaoks on praegu ainus võimalus oma palka tõsta ületundidega.

"Praegusel hetkel Eestis me olemegi ikkagi selles väga kummalises olukorras. See on vist üks ainukesi riike maailmas, kus ei ole mitte mingit võimalust õpetajal läbi oma professionaalse arengu oma palka mõjutada," ütles Eesti Haridustöötajate Liidu juht Reemo Voltri.

"Meil on vaja seda, et õpetaja näeks, et ilma ülekoormuseta on võimalik mõistliku aja – 10 aasta jooksul – oma palka kasvatada 30-40 protsenti erinevaid meetmeid kasutades," sõnas Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi juhataja Margus Pedaste.

Haridus- ja teadusministeeriumi nägemuse järgi võiks õpetaja palk tõusta vastavalt tema staažile ja kvalifikatsioonile. Aga kas palk võiks sõltuda ka õppeainest?

"See jutt on hästi tuntud, et võib-olla kui matemaatika valdkonnas või laiemalt loodus- ja reaalainete valdkonnas, muidu palgad on teistsugused, ja turg nõuab. Neid inimesi tõmmatakse koolist nende muude ametikohtade poolt ära, siis justkui peaks nendel kohtadel ka palka tõstma. Minu arvates see ei ole oluline tingimata alati ühtemoodi lahendada ja seda peaks kooli juhtimismeeskond saama kohapeal otsustada," rääkis Pedaste.

"Mis aine on tähtsam ja kes on väärtuslikum ja kes mitte? Ma ei ole seda meelt ikkagi päris. Ma saan aru, et me proovime õpetajaid tööle saada sellega, et kas me tõstaks nende palku ja nii, aga siis mingi hetk võib-olla me jällegi näeme kuskil, et keeleõpetajaid üldse ei tule või ei tulegi liikumisõpetajaid või loovaine õpetajaid. Sellesse peab ka kriitiliselt suhtuma ja võib-olla niimoodi väga targalt läbi analüüsima selle koha," rääkis Tartu Forseliuse kooli õppejuht Kristi Mumm.

Haridusministeeriumis on väljatöötamisel karjäärimudel, mis sarnaneb suuresti juba olemasolevale õpetajate kutsestandardite süsteemile. Esimesel palgaastmel oleks kvalifikatsiooniga õpetaja, järgmisel teatud staažiga vanemõpetaja ning kõrgeimat palka saaksid meisterõpetajad. Kõige alumisel tasandil oleksid ilma kutsetunnistuseta nooremõpetajad.

"Need on enne nii-öelda õpetajaametisse sisenev astmestik, kus ei pea ilmtingimata garanteeritud olema ka see õpetaja astmestiku alampalk. Täna ju tegelikult alampalka saavad kõik inimesed, kes klassi ees seisavad ja õpetajatööd teevad sõltumata sellest, mis nende kvalifikatsioon on," selgitas haridusminister Kristina Kallas.

Ministri sõnul on loodava palgamudeli üks eesmärkidest see, et rohkemad õpetajad omandaksid õpetajakutse kvalifikatsiooni.

"Kutsetunnistus näitab ikkagi seda, et on omandatud konkreetsed kutsele vajalikud oskused ja pädevused. Kutse on oluline, nagu ta on oluline ka hambaarstil või ta on oluline juristil või notaril. Õpetaja ei erine siin notarist mitte kuidagi, et see kutse peab olema," rääkis Kallas.

"Mingil tasandil ma saan aru, et võib-olla on vaja siin ka välist hindajat, ekui meil on vanemõpetajad jne. Aga praegu on ju näha, et väga vähesed taotlevad seda, kes tahab saada vanemõpetajaks ja kes meisterõpetajaks. Neid on ju väga vähe Eestis, sest sellega ei kaasne ka lisatasu," ütles Mumm.

Õpetajakutse saavad automaatselt õpetaja eriala magistriõppe lõpetajad. Vanemõpetaja ja meisterõpetaja kutset väljastab Eesti Õpetajate Liit.

"Kui me ikkagi räägime, et see oleks palgaastmestikuga seotud, siis praegusel hetkel on väga ebatõenäoline, et antud organisatsioon, kes praegusel hetkel kutsestandardi järgsete ametijärkudega tegeleb, saaks hakkama sellise suure hulga inimeste hindamisega," kommenteeris Voltri.

"Ilmselt on neid peast öeldes ikkagi igal aastal alla 100 inimese, kes käib praegu seal, aga tulevikus see peaks olema ikkagi suurusjärk 1000 inimest aastas. See ei ole praeguses süsteemis ilmselt võimalik ja me peamegi mõtlema, kuidas seda siis teha selliselt, et see ei oleks nii töömahukas, nagu see praegu on nii hindajatele kui ka taotlejale, sest ka need, kes on kõrgemaid järke seal taotlenud, ütlevad küll, et see on ikkagi väga töömahukas töö," lisas ta.

Erimeelsusi on ka selles, kas kõrgemale karjääriastmele jõudmisega muutuksid ka õpetaja ülesanded.

"Me võiks rääkida sellest, et miinimumpalk kvalifikatsioonita õpetajale, kvalifikatsiooniga mittekogenud õpetajale. Aga vanem- ja meisterõpetajate puhul see võiks sõltuda ka sellest, millised on tema ülesanded. Kas tal on mingeid spetsiifilisi ülesandeid näiteks oma kolleegide toetamisel või üleriigiliselt oluliste teemade katmisel nagu on see õpetajate järelkasvu tagamine, koolitamine. On see õppekava arendus, õppematerjalide arendus. Ja selle kohapealt me saame sellise miinimumi teha," rääkis Pedaste.

"Vanemõpetajalt, meisterõpetajalt me ootame õpilaste õpetamise kõrval ka oma kolleegide toetamist, kolleegide jaoks õppematerjalide ettevalmistamist jne," lisas ta.

 "Õpetajakarjäär ei ole see, kui õpetajast saab õppelajuhataja või direktor, vaid need on juba tegelikult teistsugused tööülesanded. See on inimeste juhtimine, mis paljudele õpetajatele ei pruugi üldse meeldida, ei pruugi sobida. Ta peab ikkagi olema see, et mina, aineõpetajana näitan ära, et ma olen kõrgema professionaalsusega ja siis ma saan ikkagi teha edasi oma õpetamise tööd ja saan selle tõttu, et ma olen suurem professionaal, ka kõrgemat palka," kommenteeris Voltri.

Peamine küsimus on, kui selged piirid seab ette riik ja kui palju otsustusvabadust jääb õpetajate palga osas koolipidajatele ja koolijuhtidele.

"Ma ikkagi vaatan inimest, kuidas tema kompetentsid on kasvanud, mida ta on valmis eestvedama. See ei saa olla nii mustvalge ainult selle põhjal, et keegi tegi endale vanemõpetaja paberid. Sellepärast ma näen, et see ikkagi peab ka jääma siin kindlasti koolijuhi enda võimalus otsustada ja luua see mudel oma koolis ka," rääkis Mumm.

"Lahendus on see, kui riik kujundab ühtse mudeli ja lepib kohalike omavalitsustega kokku lepingu vormis, et seda mudelit rakendatakse. See on minu eelistus võrreldes sellega, et me kehtestame selle seadusega, millega me kohalikelt omavalitsustelt võtame igasuguse võimaluse tegelikult ise määrata, ise otsustada ära," ütles minister.

"Kuna meil on riiklik õppestandard, mida me eeldame ja siis peaks olema ka ikkagi õpetajatel riiklik karjäärimudel, vähemalt mingid kindlad miinimumtasemed peavad olema riiklikult kehtestatud. Seal võib olla tõesti võib-olla ka mingi mänguruum jäetud ka koolile, aga mingid minimaalsed standardid peavad olema kehtestatud ja ka palgaastmestikud," rääkis Voltri.

Esialgse õpetaja karjäärimudeli variandi loodab ministeerium valmis saada jaanuari lõpuks.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera. Nädal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: