"Pakkusin seda sama pikaajalise kokkuleppe sõlmimist aastateks 2025–2027. Selleks on mul vaja saada valitsusest mandaati. Õpetajad tahavad, et oleks pikaajaliselt kokku lepitud palgatõus, aga seal hulgas ka töötingimused. Seda ma ka pakkusin, et selle nimel võiks tööd teha," sõnas Kallas ERR-ile.

Pikaajaline kokkulepe oleks kollektiivlepingu vormis ehk põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvi 176 järgi.

Selleks aastaks palgatõusu Kallas õpetajatele neljapäevasel kohtumisel ei pakkunud.

"Selle aasta palgatõusu me oleme juba teinud, see oli 5,7 protsenti ja me hetkel küll ei näe, et selle aasta eelarvest oleks rohkem võimalik õpetajate palka tõsta. Aga küsimus on õpetajatel ka selles, et kui palk sellel aastal ei tõuse, siis kas ta järgnevatel aastatel tõuseb ja kui palju. See on see kokkulepe, mille me peaksime saavutama," ütles Kallas.

Mandaadi saamine valitsuselt eeldab riigieelarve strateegia läbirääkimisi. "RES-i osas peame hakkama partneritega läbi rääkima," lisas Kallas.

Eesti õpetajate tähtajatu streigi algus on planeeritud 22. jaanuarile.

Lisaks palgatõusule alanud aastast peab EHL ülimalt oluliseks alustada ka läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks, välistamaks edaspidistel aastatel sarnase situatsiooni tekkimist, mis nõuab tööseisakuga oma õiguste eest seismist. Samuti on edasistel aruteludel haridus- ja teadusministeeriumiga EHL-il tahe hoida fookuses ka lasteaiaõpetajate palkade seotus üldhariduse õpetajate palkadega.

EHL-i teabejuht Janno Isat ütles ERR-ile, et liit on nagu eelmisel aastalgi valmis valitsusega läbi rääkima ja otsima kompromisse, et leida lahendust, mis hoiaks ära haridustöötajate streigi.

"Aga kõik, kes töötavad koolides ja lasteaedades, vajavad väga konkreetseid tegevusi, kuidas seda saavutada. Niisama ilusaid lubadusi on antud meile juba piisavalt. Samuti soovivad haridustöötajad kindlust tuleviku osas, mis väljendaks reaalsuses valitsuse sõnu hariduse väärtustamises. Kollektiivlepingud (nii üld-, kutse-, kui ka alushariduse) õpetajate palkade osas oleks üks tugev signaal Eesti riigi poolt ja kindlasti oluline lüli aina vananeva ja väheneva õpetajaskonna olukorra parandamiseks," rääkis Isat.

"Haridusasutustes laotakse kogu eduka ühiskonna vundament, aga seda ei saa teha ilma õpetajate ega teiste haridustöötajateta," lisas ta.