X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Elmar Vaher: Paikuse politseikool tuleb kinni panna

Foto: Kirke Ert/ERR

Endine politseijuht Elmar Vaher käis "Vikerhommikus" välja mitu karmi ettepanekut, kuidas sisejulgeoleku valdkonda reformida. Ta paneks kinni Paikuse politseikooli ja viiks mitme eriala Sisekaitseakadeemias õpetamise üle avalik-õiguslikesse ülikoolidesse. Nelja prefektuuri asemel jätaks ta alles kolm ning liiklusjärelevalves asendaks ta politseinikud tehnoloogiaga.

Kirke Ert: Eestis ei ole kunagi olnud nii vähe inimesi, kelle igapäevane töö on tagada, et Eesti riik oleks turvalisem kui praegu. Nagu eelmise nädala Eesti Ekspressist oli võimalik lugeda, siis nii endiste kui ka praeguste politseinike ja ka PPA praeguse juhi Egert Belitševi selgitustes korduvad sellised sõnad nagu "ülekoormus", "madal palk" ja paraku ka "läbipõlemine". Elmar Vaher, kuidas me sellisesse olukorda jõudnud oleme ja mis kiiremas korras ette tuleks võtta?

Tõepoolest, meie julgeolek on kõige keerulisem olukorras, mida me oleme kogenud taasiseseisvunud Eestis 30 aasta jooksul. Ja meil on selleks kõige vähem politseinikke läbi aegade – 4500 töötajat. Viimase 13 aasta jooksul on politseinikke vähem umbes 2000–2100 inimest ja see on väga suur arv.

Miks me sinna jõudnud oleme? Mõnes mõttes võib öelda, et politsei on oma hea töö ohver.

Ja teine põhjus on selles, et Eesti riigis jagatakse riigieelarvet selle järgi, kes küsib. Mitte selle järgi, kas sa ise oled muutunud. Kas sa ise oled oma organisatsiooni reforminud. Võib öelda, et tegelikult muutus on karistatav.

Kui politsei on vähenenud 2000–2100 inimese võrra viimase 13 aasta jooksul, siis kõik muu riigisektor, mida on ju väga palju, on vähenenud sama palju. Miks eelarvet jagatakse riigis selliselt, nagu jagatakse? Kui siseminister ütleb, et koondada kedagi ei tohi, aga palka ka ei tõsta, siis need kaks ülesannet või käsku, mida antakse asutuse juhile, need ei käi koos. Neid ei ole võimalik koos täita. Kui sa soovid muutust, siis sa pead lubama täielikku reformimist, usaldama ja ka lubama koondamist.

Ert: Eelmise nädala Eesti Ekspressist võis lugeda ka seda, et tegelikult töötab politseis suurem osa neid inimesi, kes lihtsalt armastavad seda tööd ja kes on alla surunud oma majanduslikud ootused ja loobunud igasugustest soovidest. Kasvõi soovist kodu endale soetada, sest laenu saamiseks jääb palgast puudu. Kuidas meie riigi juhtkonnale selgeks teha, et asi on päris tõsine? Vakantseid töökohti on seal kusagil 400 ringis juba.

Sinu poolt nimetatud numbritele veel lisaks: umbes 500 inimest käib teisel töökohal. Iga päev umbes 500 politseinikku teenib oma leiba ka mujal töötades. Igal aastal lahkub politseist 300 inimest, aga akadeemia annab juurde 150. See tähendab, et see muutus või see vähenemine on etteplaneeritav. Siin ei ole midagi teha.

Ja võib-olla üks asi veel. Politseinikutöö on eluviis. Kui sa lõpetad kooli, siis sa tegelikult oled teoreetiliselt valmis töötama. See, kuidas sa õpid inimesi oma tugeva sõnaga juhtima, korrale kutsuma, lahendama olukorda niimoodi, et sinu relvaks ei ole tulirelv, vaid sinu oskus, professionaalne kõneviis, emotsionaalne üleolek. See kõik tegelikult vajab aega, see vajab elukogemust. Seda ei tule kohe. Nii et, head Eesti inimesed, me peame olema valmis selleks, et politseinikke on aina vähem. Ja see tähendab ka seda, et turvalisust on vähem.

Janek Luts: Tere tulemast klubisse, ma võin öelda, et ajakirjanik olemine ei ole ainult elukutse, see on ka diagnoos. Kui te ütlete, et vähemalt 500 teie endist kolleegi tegelevad nii-öelda lisaraha teenimisega hoopis mujal, siis õnneks me saame Eestis öelda ka seda, et see on aastakümnete taga, kus politseinikud nii nagu miilits Venemaal, võtavad liiklusmärgid ja lähevad ise raha teenima.

Jah, see on õnneks möödas ja politsei sisekontroll sellega väga tõsiselt ka tegeleb, et sisemist korruptsiooni ei oleks. Kõik tööd on lubatud. Seadus ütleb väga selgelt, et politseinik võib töötada teisel töökohal, kui ta sellega ei diskrimineeri politsei tööd. Nii et ma täna ei näe ühiskonnas sellist tööd, kus politseinik töötada ei või ja seda nad ka teevad, alates kiirabi autojuhist kuni talutöödeni välja. Ka ehitusel, ettevõtluses – see ampluaa on väga lai.

Ert: Iseküsimus on, kas teiste inimeste turvalisuse eest vastutav töötaja peaks teisel töökohal käima ja kuivõrd tal jagub jaksu oma põhitööd korralikult teha?

Tekib küsimus, kas politseinik tuleb puhkama ja välja puhkama politseitööst või puhkab kusagil mujal, näiteks kiirabi roolis. See on riigijuhtide küsimus. Ja veel korra, muutusi tuleb teha. On võimalik teha pisimuutusi. Ma ei tea, digitaliseerida veel rohkem kohtumenetlust, mitte konvoeerida inimesi kohtumajast vangimajja, viia läbi reform, et plekimõlkimistega ei tegele politsei, aga need on pisidetailid. Tegelikult tuleks võtta ette paar-kolm väga suurt muutust, millest me võime ka rääkida siin.

Ert: Mis need paar-kolm muudatust oleksid?

Peenhäälestusega, ma usun, tegeletakse. Aga kogu politseiharidus vajab väga selget muutust. Selline mõtteviis, kus meil on Sisekaitseakadeemia, kus kõik politseinikud tulevad sealt koolist, see enam ei tööta. Eestis on kolm väga tugevat ülikooli: Taltech, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, kes annavad nii sotsiaaloskusi, magistri kuni doktori tasemel. Õigusteadust, tehnoloogiat, küberit. Kuni selleni välja, et kui on vaja tõesti tegeleda lastega, siis ka selleks õpetab Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool psühholoogiat näiteks.

Teine on kindlasti seotud akadeemia asukohaga. Me oleme nii rikas riik, et Sisekaitseakadeemia asub Eestis viies kohas. Viis maja tuleb üleval hoida. Kus on probleem? Soome politsei õpetab inimesi ühes kohas Tamperes. Kogu lugu. Kogu kõrgharidus võetakse ülikoolidest.

Paikuse politseikool tuleb kinni panna! See ei meeldi poliitikutele. Aga selle aeg on möödas. Ma olen selle kooli fänn, olen ise lõpetanud selle 1997. aastal. Aga see tuba on täpselt samasugune siiamaani. Alar Karisega käisime kaks aastat tagasi seda vaatamas. Kõik oli sama. Voodi enam ei ole reformvoodi – õnneks natuke moodsam, aga see linoleum on samamoodi plekkidega kinni löödud, nagu oli 1996. aastal.

Või kõik see, mis puudutab liiklusjärelevalvet. Miks me ei võiks üle minna asukoha kiiruse mõõtmise põhimõttele. See on see projekt, millega transpordiamet algust tegi septembris, piloteerides mõnes kohas, kui kiiresti sa läbid vahemaa punktist A punkti B. Ja kui sa läbid selle kiiremini kui 90 km/h, siis tõenäoliselt oled sa rikkunud liiklust. Et miks peab liiklusjärelevalvet tegema politsei? Miks peab politsei oma kallist ressurssi panema selle peale, kui tehnoloogia aitab väga palju.

Osa politsei hariduseest tuleb viia selleni, et väljaõpe kestab kuus kuud. Seda teevad poolakad, seda teevad leedukad, kes õpetavad piirivalvurid välja oma piirkonna juures kuus kuud ja inimene töötab piiril. Täna on meil miinimumkohustus 1,7 aastat, aga väga paljud õpivad ka kolm aastat.

Ja võib-olla on aeg minna üle nelja prefektuuri asemel kolme prefektuuri peale. Et oleks üks prefektuur, mis on vastu idapiiri. Siis prefektuur, mis on vastu suuri saari –  Saaremaa-Hiiumaa merepiir nagu öeldakse. Ja loomulikult pealinn, mis ilmselt peab jääma omaette, sest ta on oma spetsiifikaga.

Ja lõpuks kuni selleni välja, et tuleb kaaluda üheliikmelisi patrulle. Täna on patrulli miinimumkoosseis kaks politseinikku, aga tiheasustusega asukohas on mõistlik üle minna üheliikmelisele patrullile. Eeldusel, et sul on paarimees viie kuni seitsme minuti kaugusel. Et abi oleks kohe tulemas. Võimalusi suurteks muutusteks on. Siin saab teha väga palju PPA ise, aga kõige enam loomulikult siseministeerium.

Luts: Elmar Vaher, te ütlesite enne, et muutused on karistatavad ja see viitab ka sellele ajale, kui te väga pikalt olite PPA peadirektor. Et tegite muutusi ja teie initsiatiiv sai karistada ja täna me oleme seisus, kus meil ei jagu inimjõudu, kes oleks välja õpetatud.

Miks ma just nüüd muutuste vajadusest väga tõsiselt räägin on see, et lähiperspektiivis, kaks-kolm-neli aastat riigieelarves raha juurde ei tule. Õpetajad streigivad. Millal hakkavad streikima meditsiiniõed? Politseinikud streikida ei tohi, aga päästeametnikud juba streigivad ja saavad selle tõttu ka raha. Midagi teha ei ole, poliitikud kardavad streike. Seepärast ma väidan, et muutused on hädavajalikud. Muutusi tuleb julgustada, mitte neid sundida mitte tegema. Sest teisiti PPA enam oma tööülesanded hästi täita ei suuda.

Ert: Siin oli väga mitu väga head ideed. Kas need ideed on kunagi jõudnud ka kusagile kaugemale või need lükatakse kohe vaiba alla?

Neid on ikka räägitud, aga need on väga tundlikud. Ma ei tea ühtegi siseministrit, kes silmast silma rääkides ei ole nõus, et Paikuse politseikool tuleks kinni panna. Aga tegudeni minu kümne aasta jooksul, kogedes kümmet ministrit, ei ole keegi jõudnud.

Õpe tuleb viia tegelikult teisele tasemele, väljaõpe tuleb selgelt ümber orienteerida. Kogu magistriõppe kõrgharidus tuleb võtta selleks loodud koolidest. Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Taltech, kus on selle eriala parimad eksperdid. Miks peaks Sisekaitseakadeemia ise neid ekspertiise looma, teadust tegema? Ja Sisekaitseakadeemia peab olema väga spetsiifilise tugeva politsei väljaõppe looja, mitte õpetama neid erialasid, mida teised ülikoolid õpetavad.

Ert: Meil on tohutu hulk politseinikke puudu, meil on politseinikel väga kehv palk ja ometigi siseministrid neid muudatusi läbi viia või ellu viia ei taha. Kuidas neid mõjutada?

Elu mõjutab ise. Enne üks teist küsis, aga mis peab juhtuma? Eestis peab midagi ära juhtuma, midagi väga suurt, sellist aprilliöö taolist. Kurb ja väga karm, aga ma ei häbene seda öelda, et meil on juhtimises selline kultuur, et asjad hakkavad muutuma peale seda, kui midagi ära juhtub. Olgu see ID-kaardi kriis. Kuidas oli siis võimalik leida vajalikud ressursid, vahendid, et ID-kaardi tugevust tõsta?!

Covid näitena. Mis hakkas juhtuma, mis muutus, me teame. Muutus väga palju politseitöös. Ütleme ausalt, Eston Kohveri kaasus on see, miks Eesti hakkas piiri ehitama. Pool aastat enne seda oli valitsuse tasemel öeldud, et ei ole vaja midagi ehitada. Ootame Euroopa Liidu rahastust, küll kunagi tuleb. Juhtus, mis juhtus. Ehitame praegu piiri ja läheb väga hästi. Nii et peab midagi ära juhtuma.

Toimetaja: Urmet Kook

Allikas: Vikerraadio hommikuprogramm

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: