Tallinna loomaaed oli juhita üheksa kuud. Kuigi avaldusi konkurssidelt laekus palju, asus linn siiski sihtotsingule. Uue direktori sõnul on vastutus suur, eriti arvestades mitme looma hukkumist möödunud aastal.

"Täiendavat pinget lisab see, et on mitmeid projekte, mis loomaaias on valmimisel. Ja me teame, et on olnud ka kurvemaid sündmusi. Avalik arvamus võib-olla loomaaiast on saanud mõjutada selle osas," sõnas Kaupo Heinma.

Et loomaaed on munitsipaalasutus, on linnavõimul uuele juhile oma ootused.

"Ootused uuele direktorile on kindlasti ka selle nurga alt, et kuigi loomaaial on arengukava, siis see vajab kaasajastamist ja uuendamist ja just lähtuvalt eelseisvast perioodist täpsustamist, mida täpselt ja kuidas millistes valdkondades on vaja teha, et need tasakaalukalt edasi läheks," rääkis Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juht Jaan Tarmak.

Valdavaks eesmärgiks on loomade heaolu. "Peab muutuma üldine töökorraldus. Me peame jälgima, et iga loom õigeaegselt saab abi, et me ei oota momenti, kus loomal on halb olla. Haiguseid on palju kergem ennetada kui ravida, eriti kui tegemist on haiguse lõppstaadiumiga," ütles loomaaia peaveterinaar Aleksandr Semjonov.

Semjonovi sõnul on tervislikeks uuringuteks tähtis kaasata ka välismaa spetsialiste. Keerulisema ravivajadusega loomi on viis.

Praegu ka kollektsioonijuhi ülesandeid täitev direktor näeb, et uuenev kogu peaks moodustama ühtse terviku.

"Ei ole asjakohane tuua kõiki ilusaid, toredaid, ägedaid loomi, kes tegelikult ei moodusta tervikut. /.../ Ehk iga loom, kes siia tuuakse, peab esmalt sobituma loomaaeda. Teiseks peab olema loom ka kättesaadav. Tänapäeval ei tooda loomi elusloodusest, ei osteta, vaid ikkagi see toimub koordineeritult teiste loomaaedadega koostöös," selgitas Heinma.

Möödunud aasta hüppelise piletihinna tõusu valguses ütles Heinma, et piletihinda peaks aeg-ajalt üle vaatama ja tegema siis otsused.

Tallinna loomaaia eelarve on seitse miljonit eurot, millest lõviosa ehk viis miljonit tuleb Tallinna linnalt.