"Kirjutan eelkõige neile, kes on Tartu Ülikoolis kokku puutunud rahvusvahelise poliitilise teooria professori Vjatšeslav Morozoviga. Annan teada, et kaitsepolitseiamet on teavitanud ülikooli, et on algatanud tema suhtes uurimise ja talle on esitatud kahtlustus Eesti Vabariigi vastases tegevuses. Tema töösuhe Tartu Ülikooliga on lõppenud," teatas TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi juhataja Kristiina Tõnnisson instituudi vilistlastele saadetud e-kirjas.

"Arusaadavalt on see vapustus meile kõigile. Meie usaldust on tõsiselt kuritarvitatud. Kinnitame, et Vjatšeslav Morozovi varasemate tööde puhul pole meil olnud alust pretensioonideks, kuid uue teadmise valguses on oluline siiski ka tema senine tegevus kriitiliselt üle vaadata," lisas Tõnnisson.

Venemaa kodanik Vjatšeslav Morozov töötas Tartu Ülikoolis alates 2010. aastast. Ta tuli siia rahvusvaheliste suhete dotsendina, seejärel valiti ta Euroopa Liidu ja Venemaa professoriks ja viimastel aastal töötas ta rahvusvaheliste suhete professorina.

"Ta oli projektidesse kaasatud, välismaal konverentsidel käis. Ühtegi põhjust ei olnud, selles suhtes tuli juhtum täiesti šokina./.../ Tema sõnavõttudest ei olnud seda järeldada, muidu oleks seda varem kuidagi hakanud liikuma organisatsiooni sees," kommenteeris Tõnnisson "Aktuaalsele kaamerale".

Võeti kaheks kuuks vahi alla

Kaitsepolitseiamet teatas mõne aja pärast pressiteate vahendusel, et pidas 3. jaanuaril kinni Venemaa kodaniku Vjatšeslav Morozovi, keda kahtlustatakse Eesti Vabariigi vastu suunatud luuretegevuses ja selle toetamises.

"Agressorriigi luurehuvi Eesti vastu püsib endiselt kõrge," märkis kaitsepolitsei peadirektor Margo Palloson. "Käimasolev juhtum on täiendus enam kui paarikümnele varasemale ja ilmestab Venemaa luureteenistuste soovi imbuda Eesti elu eri valdkondadesse, sealhulgas teadussektorisse."

Pallosoni sõnul on ülikoolid luureteenistuste sihtmärgid mitmel põhjusel. "Laiemalt võttes on ülikoolid sihtmärk, sest seal on teadustehnoloogilist infot, seal on poolavalikke uuringuid, sotsioloogilisi uuringuid, mis võimaldavad Vene eriteenistustel Eesti ühiskonnas paremini sihistada sihtmärke. Ja loomulikult pakub teadusinfo ligipääsu inimestele ja institutsioonidele," selgitas ta.

Et Morozov ei saaks menetlusest kõrvale hoida või jätkata kuritegude toimepanemist, võttis kohus ta 3. jaanuaril kuni kaheks kuuks vahi alla.

"Kuivõrd prokuratuuri hinnangul võib mees vabaduses asuda kriminaalmenetlusest kõrvale hoidma või jätkata kuritegude toimepanemist, taotles prokuratuur kohtult tema vahistamist. Harju maakohus nõustus prokuratuuri hinnanguga ning võttis mehe kuni kaheks kuuks vahi alla," lisas riigiprokurör Triinu Olev.

TÜ veebilehtedelt on Vjatšeslav Morozovit puudutavale teabele juurdepääs piiratud. ETIS-est võib lugeda, et ta sündis 30. juunil 1972. Kuni 2010. aastani oli ta seotud Peterburi Riikliku Ülikooliga. Aastast 2010 on ta seotud Tartu Ülikooliga.

Aastatel 2016–2023 oli ta Euroopa Liidu-Venemaa uuringute professor. 1. septembrist 2023 kuni 11. jaanuarini 2024 rahvusvahelise poliitilise teooria professor.

Kapo juht Palloson: Morozov käis pidevalt Venemaal

Kaitsepolitsei peadirektor Margo Palloson ütles ERR-ile, et Morozov jagas infot Vene eriteenistustele. Kohtumised Vene eriteenistustega toimusid Venemaal, kus Morozov käis Pallosoni sõnul "teatud regulaarsusega".

Palloson lisas, et praegu peaks inimesed tõsiselt kaaluma Venemaale mineku vajadust, sest tõsine oht langeda Vene eriteenistuste survestamise alla on olemas.

Millisele infole oli Morozovil ligipääs ning mida ta edastas Vene eriteenistustele, selgub menetluse käigus, ütles Palloson. Praegu ei ütle ei kapo ega prokuratuur, kas info hulgas, mida Morozov Vene eriteenistustele edastas, olid ka näiteks Eesti kodanike isikuandmed. Prokuratuuri andmetel kestis Morozovi luuretegevus aastaid ja tema hangitud info ei pruugi puudutada ainult Eestit.

Kahtlustus on selles kriminaalasjas esitatud ainult Morozovile.

Rektor Asser: mõistan täielikult hukka tema tegevuse

Tartu Ülikooli rektor, professor Toomas Asser märkis, et mõistab täielikult ja ühemõtteliselt hukka igasuguse tegevuse, mis võib ohustada Eesti riigi turvalisust.

"Ammugi on murettekitav, et just ülikoolis – akadeemilises kogukonnas, kelle moraalne vastutus on seista rahu, akadeemiliste ja demokraatlike väärtuste eest – töötas aastaid inimene, keda nüüd kahtlustatakse meie riigi julgeoleku õõnestamises."

Rektor lisas, et võimaliku kahju täpset ulatust on võimatu mõõta, kuid on täiesti selge, et sellel on mõju nii riigile, ülikoolile kui ka inimeste töömeeleolule ja omavahelistele suhetele.  

"Ootan, et me ei alahindaks vaenulike riikide võimet ja kavatsust juhtida ning ellu viia demokraatiavastaseid toiminguid. Peame säilitama olukorrateadlikkuse ja kriitilise mõtlemise ning tegema igakülgset koostööd meie julgeolekuasutustega," märkis rektor Asser.