Venemaa sõjalennukid on alates 2014. aastast, mil siin algas NATO Balti õhuturbemissioon, rikkunud Eesti õhuruumi rohkem kui 40 korral, kirjutab ERR-i ingliskeelne uudisteportaal news.err.ee.

Õhuruumi rikkumisi oli kõige rohkem 2016. aastal ehk 10. Pärast 2019. aastat on neid olnud aastas viis või vähem.

Kaitseministeeriumi kinnitusel kukkus mullu Vene lennukite Eesti õhuruumi rikkumiste arv 2022. aasta kolmelt – kaks helikopterit ja üks lennuk – nullini.

Leedu kaitseministeeriumi avaldatud andmed näitavad, et kuigi õhuruumi rikkumisi 2023. aastal ei olnud, reageerisid NATO õhuturbemissioonil osalevad lennukid rohkem kui 150 korral sellele, et Vene lennukid lendasid Balti õhuruumi lähedal. Seda on umbes 100 võrra vähem kui aasta varem.

NATO lennukid sekkuvad sageli, et visuaalselt tuvastada Balti õhuruumis või selle lähedal lendavaid Vene õhuväe lennukeid. NATO selgitab, et Vene sõjalennukitel on sageli transponderid välja lülitatud, nad ei esita lennueelseid plaane ning ei loo kahepoolset raadiosidet lennujuhtimiskeskusega.

Õhuvägi: Vene lennukid on Ukrainas ametis

Eesti õhuväe staabiülem kolonel Janek Lehiste ütles ERR Newsile, et õhurikkumiste vähenemine on seotud Venemaa täiemahulise sissetungiga Ukrainasse.

"Vene sõjalendude arvu kukkumine Balti piirkonnas on Ukrainas käiva sõja tulemus, sest suurem osa Venemaa lahingulennukitest on seotud sõjaga," ütles Lehiste.

Kolonel märkis aga, et sõda ei ole Vene õhujõudude võimekust oluliselt muutnud, vaid fookus ja paigutus on muutunud.

Ka rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse kaitsepoliitika ja -strateegia programmi juhi Tony Lawrence'i hinnangul ei ole Venemaa võimekus langenud.

"Venemaa õhujõud ei ole sõjas väga tugevalt kaasa löönud. See on kaotanud võib-olla 15 protsenti oma lahingujõust (kuigi on ka võimalik, et järele jäänud lennukid lendavad vähem selleks, et säilitada lennukite eluiga)," ütles ta ERR Newsile.

"Kuigi 2023. aastal ei olnud ühtki õhuruumi rikkumist, on olnud küllalt juhtumeid Eesti õhuruumi lähedal, mille tõttu on NATO õhuturbemissioon pidanud reageerima," lisas ta.

Õhuruumi rikkumised on hübriidsõja taktika

Kolonel Janek Lehiste sõnul on keeruline leida põhjust, miks Vene lennukid Eesti õhuruumi rikuvad.

"On keeruline leida puhtalt sõjalist ratsionaalset põhjust selliseks käitumiseks. Suurima tõenäosusega on tegemist sõnumi edastamise ja hoiaku näitamisega," tõdes ta.

Lawrence'i sõnul saavutab Venemaa sellise taktikaga mitut eesmärki.

"See on seisukoht sellest, kuidas Venemaa näeb Eesti suveräänsust. Ta testib NATO õhuturbemissiooni reaktsiooni ning sunnib neid sekkuma. Ja see on hübriidsõja taktika – osa ebakindluse ning hirmu levitamisest naaberriikides," selgitas Lawrence.

Ajalooliselt on Eesti õhuruumi rikutud Soome lahes Vaindloo saare kohal, kuigi 2022. aastal rikkusid kaks helikopterit õhuruumi Koidula piiripunkti juures.

"Vaindloo jääb sageli kasutatavale marsruudile Peterburi ja Kaliningradi vahel ning on lähedal paigale, kus Venemaa kontrollitud õhuruum kohtub Eesti kontrollitud õhuruumiga. Venemaa sõjalennukid n-ö "lõikavad" sageli sel teekonnal ja veedavad umbes minuti Eesti õhuruumis," rääkis Lawrence.

NATO õhuturbemission on alates 2014. aastast paiknenud Eestis Ämari õhuväebaasis ning alates 2004. aastast Leedus Šiauliai õhubaasis. Liitlaste lennukid turvavad Balti õhuruumi neljakuuse rotatsiooni korras. Praegu on Eesti õhuturbe eest vastutav Poola.