Väiksematesse kohtadesse tööle läinud apteekritel on juba 2015. aastast olnud võimalus taotleda 15 000 euro suurust lähtetoetust. Küsinud on seda üks inimene ja temagi jäi tühjade pihkudega, sest tahtis tööle minna juba tegutsevasse apteeki.

"Kuna see sisu oli see, et toetada apteekrit, kes sisuliselt asub piirkonda, mis sisuliselt nõuaks uue apteegi loomist, siis tänased, just selle muudatusega loodud tingimused on paindlikumad ja soosiksid juba olemasolevatesse apteekidesse näiteks pensioneerunud või puuduolevate töötajate juurde toomist," rääkis sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Laura Viidik.

Kui seni maksti toetust vaid äsja koolipingist tulnuile, siis nüüd võivad seda küsida kõik proviisorid ja apteekrid, kes õigesse piirkonda tööle lähevad.

"Piirkondadeks kvalifitseeruvad linn, kui seal ei ole veel ühtegi apteeki, ja siis selline apteek või piirkond, mis on kas linnast kümne kilomeetri kaugusel või teisest apteegist rohkem kui viie kilomeetri kaugusel," selgitas Viidik.

Tallinna tervishoiukõrgkooli tudengi Rasmus Roonurme sõnul on farmaatsiatudengitel võimalik töökohta valida. Pakutav 25 000 euro suurune lähtetoetus teda väiksemasse kohta tööle ei meelita.

"Minul on igasugused muud väärtused, mida ma arvestan ka. Kõik ei ole rahas ja lõpuks see ei ole niivõrd määrav minu jaoks. Ma arvan, et see on soe töömeeskond. See, kui hästi sind vastu võetakse ja sa tunned, et sa oled oodatud," rääkis Roonurm.

Tema ise läheb pärast kooli lõpetamist tööle Tartusse oma praktikakohta.

Paide apteekri Kai Kimmeli sõnul võiks lähtetoetusest abi olla.

"Näiteks meil on Koerus, Järva-Jaanis oma apteegid, kus praegu on ära elamiseks raha olemas. Tulevad toime, aga tööjõudu on vaja ja sinna, ma usun, et võiks isegi saada tööjõudu," rääkis Kimmel.

Et lähtetoetusest oleks abi mõne uue apteegi loomiseks maakohta, seda ta ei usu. 25 000 eurost piisab apteegi käivitamiseks, aga mitte selle käigus hoidmiseks. Selleks on vaja püsivat korralikku käivet.

"Püsiv korralik käive tähendab seda, et maal peab olema töökohti, maal peab olema elanikkonda, kes seda apteeki vajavad. Maal peab olema perearst, kes retsepte kirjutab. 80 protsenti apteegi käibest moodustavad retseptiravimid. Kui arsti pole, siis ei ole ravimeid. Toidulisandite müügist ei saa apteeki pidada," selgitas Kimmel.